Välismaale õppima või mitte – selles on küsimus

Foto Josh Rose.Allikas unsplash.com
Foto Josh Rose.Allikas unsplash.com

Igal kooli lõpetajal on vähemalt kord tulnud pähe mõte minna välismaale õppima. Välismaal õppimine kõlab huvitavalt, põnevalt ja paljulubavalt. Järgnevalt selgitame, millele peaksid noored tähelepanu pöörama, kui välismaal õppimine on tulnud otsuste tegemisel valikutesse. 

Süvene õppekavasse ettenägelikult

Välismaa õppeasutusi valides tuleb tähelepanu pöörata paljuski samadele asjadele nagu Eestis.

  • Huvipakkuvaid õppekavasid peaks analüüsima süvitsi – uurima peaks seda, millised on programmis pakutavad ained sisu poolest kui ka seda, milline on teoreetiliste ja praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast.
  • Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja kogemused leida rakendust kodumaal.

Paljuski oleneb sellest, kuhu on soov pärast õpingute lõpetamist elama ja tööle minna. Oletame, et silme ees terendab unistus välisõpingutest Hispaanias, ent töötamisest mõnes teises Euroopa riigis. Sellisel juhul on esmatähtis teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja akstepteeritav ka teis(t)es.

Ka tasuta haridus tähendab kulusid

Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis- ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme- ja toidukulud).

Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures.ee).

Ära pelga küsida vajalikku nõu

On loomulik, et tänapäeva infokülluses on noortel keeruline orienteeruda välismaal pakutavate õppimisvõimaluste rägastikus. Nii võib kahe silma vahele jääda olulisi detaile.

Sageli ollakse huvitatud just rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoolides õppimisest, eeldades, et edetabeli tippu kuuluvas õppeasutuses on edu garanteeritud. Kahtlemata annavad rahvusvahelised ülikoolide paremusjärjestused aimu hariduse kvaliteedist ja prestiižist, kuid see ei taga automaatselt kooli sobivust igale õpilasele ega garanteeri edasisi kordaminekuid tööturul.

Seetõttu on mõistlik enne otsuste langetamist aru pidada:

  • karjäärinõustajatega,
  • juba välisriigis õppinud või õppivate kaasmaalastega,
  • asjakohaste organisatsioonide esindajatega, kes pakuvad erinevaid haridusprogramme välismaal (infot selle kohta saab nii haridusmessidelt, tuttavatelt kui ka otse välisülikoolide esindajatega ühendust võttes).

Ekool-650x250_2

Karjäärispetsialistina saan ma tuua näited, mil noored isegi ei kaalunud välismaal õppimise varianti, kuid karjäärinõustamisel selgus, et nende soovitud erialade ja huvide täiendamiseks ei olegi Eestis piisavaid võimalusi. Nii avastasidki noored enda jaoks hoopis mõne teise riigi, kus valituks osutunud eriala oli võimalik õppida.

On olnud ka teistpidiseid juhtumeid, kus noored on veendunud, et välisõpingud on neile ainus sobiv variant, kuid pärast mõningast analüüsi ja Eestis pakutavate õppekavade uurimist, on nad endale leidnud huvitavaid õppimisvõimalusi ka kodumaal.

Teises kultuuriruumiski õpitakse ning arenetakse

Enne välismaale õppima siirdumist tuleb mõelda ka õpingutevälistele aspektidele. Ees ootavad ju harjumuspärasest erinev kultuurikeskkond, eemalolek kodust, lähedastest jpm. Kardinaalsete erinevuste korral võib välismaale õppima suundujad tabada ka kultuurišokk. Sealjuures ongi tähtis hinnata enda valmisolekut iseseisvaks eluks välisriigis.

Teine kultuuriruum on välisõpingute puhul nii suureks eeliseks kui ka väljakutseks.  Kahtlemata annab juba ühes riigis elamine ja õppimine võimaluse kogeda mitmeid uusi kultuure ja õppida keeli. Sealjuures on kultuuridevaheline pädevus üks põhipädevustest kaasaaegsel tööturul.

Kui noor inimene asub iseseisvalt kodust eemal elama ja õppima, arenevad tal oskused töötada erinevatega inimestega ühes meeskonnas, leida erimeelsuste korral üksmeel ja  võtta vastutust. Need on ühed oluliseimad oskused, mis iga inimest rikastavad.

Kui noor tunneb, et välismaal õppimine pole siiski tema jaoks, siis võiks kaaluda alternatiivseid võimalusi omandamaks kultuuridevahelise kommunikatsiooni kogemusi.

Selleks on mitmeid viise:

  • näiteks välismaal korraldatavas vabatahtlikus tegevuses osalemine,
  • keeltelaager,
  • noorteprojekti või tööpraktika kaudu.

Selles pole aga kahtlustki, et kultuurikogemus on ainult eeliseks tänapäevases kiiresti muutuvas maailmas.

Soovid rohkem teada õppimisvõimaluste kohta kodu- või välismaal, uuri lähemalt Tallinna noorteinfo lehelt. Rahvusvaheliste võimaluste kohta leiab infot siit.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga