Miks õppida noorsootööd?

Allikas: Pexels
Allikas: Pexels

2017. aastal tähistati 25 aastat noorsootöö akadeemilise hariduse andmise algusest Eestis. Sellegipoolest ei saa nimetada noorsootöö õppekava vanaks või igaveks. Veerandsajandi jooksul noorsootööalane akadeemiline haridus on paidlikult muutunud, arvestades üldist ühiskonna arengut, kaasaegsete noorte huvisid ja vajadusi ja teda ümbritsevat keskkonda.

Kui esimest korda avati noorsootöö eriala kutseharidusena 1992. aastal Tallinna Pedagoogilises Seminaris, siis enamasti oldi pühendatud sellele, et valmistada spetsialiste tööks noortega laagrites, huviringides või noortekeskustes. Tänapäeval on noortevalkond oma tegutsemismaastiku suuresti laiendanud. See ei ole enam nii kitsas ala, nagu esmakordselt tundub.

Noorsootöö leiab aset haridus-, spordi-, sotsiaal- ja kultuuriasustustes. Noorsootöö eriala lõpetanuid võib kohata riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes juhatajate ja spetsialistidena, noorsootöö asutustes, mittetulundusühingutes, huvikoolides, haridusasutustes, koolides, noorsootöö õppejõududena, koolitajatena mitteformaalse õppe valdkonnas. Noorsootööd tehakse isegi tänaval. Selle perioodi jooksul on noorsootööalane haridus teinud hüppe ka haridusastmetes: kutseharidusest rakenduskõrghariduse tasemele ja alates 2015. aastast saab Tallinna Ülikoolis (TLÜ) ka magistriõpingutes õppida noorsootöö korraldust.

Uurisime TLÜ noorsootöö eriala tudengitelt, miks nad otsutasid noorsootöö eriala kasuks, mis neid innustab noorsootööd õppima, millega nad tegelevad eriala omandamise ajal ja millised plaanid on peale ülikooli õpinguid.
tudeng Kate Kasvo

Noorsootöö eriala tudeng Kate Kasvo

Kate Kasvo on TLÜ 2. kursuse noorsootöö eriala tudeng  ning lisaks noorsootööle on ta juba viimased kaheksa aastat aktiivselt tegelenud pikamaajooksuga ning temas elab tõelise sportlase hing. Tema teekond noorsootöö erialani oli üpriski kirev ja katsumusterohke. Peale gümnaasiumit ei olnud Katel kindlat sihti ega suunda tulevase erialavaliku osas ning esmalt läks ta õppima inglise filoloogiat, kuid õige kiirelt selgus, et see eriala ei ole tema jaoks sobiv.

Kate mäletab, et tol ajal elu tegi oma keerdkäigu ning ta sattus tööle kodukandi noortekeskusesse.

Peale seda kogemust oli minu jaoks selge, et mu kireks on laste ja noortega töötamine ning peale vaheaastat kandideerisingi noorsootöö erialale TLÜ-sse.

Praegusel hetkel innustavad noorsootööalased õpingud seepärast, et on väga palju praktikaid ning  eriala lõpeb ka praktilise eksamiga, mitte bakalaureusetööga. Kate sõnul on suureks boonuseks ka see, et saab õpida elulisi asju ja saab neid kohe ka praktikatel rakendada ning õpitut katsetada. Pole vaja karta, et ülikooli õppingute lõpul ei oska värske diplomeeritud spetsialist noortega töötada.

Samuti on eriala plussiks lõpmatult suur hulk rahvusvaheliste koolituste ja vahetusüliõpilasprogrammide olemasolu. Kate ise kais ühe semestri Ungari ülikoolis Erasmus üliõpialaste vahetusprogrammi kaudu. Peale lõpetamist on ta seadnud endale eesmärgiks teha erialast tööd, kuid pigem väiksemate lastega, sest praktikatel ja õpingute käigus on selgunud, et nooremad lapsed on temale jaoks sobivam sihtgrupp.

Noorsootöö on laia sihgrupiga, sest noor Eesti seaduse järgi 7–26 aastat vana, seega saab tööd teha nii lastega kui ka täiskavanud noortega.

Noorsootöö eriala tudeng Kelli Luik

Noorsootöö eriala tudeng Kelli Luik

Täiskavanud noortega tegelebki Kelli Luik, kes töötab Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) raamatukogus välistudengitele suunatud Eesti klubi juhendajana. Klubis on välistudengitel võimalus tutvuda eesti keele ja kultuuriga ning saada infot igapäevaelu puudutavates küsimustes.

Alustasin noorsootöö õpinguid alles eelmisel aastal, kuid tunneb juba nüüd, et see eriala sobib minu isiskusomadustega väga hästi ning mul on soovi panustada ühiskonda, kus kõik noored inimesed tunneksid ennast väärtustatuna ja saaksid parimat toetust oma potentsiaali saavutamiseks.

Kuna Kelli  töötab, siis üheks suureks väärtuseks noorsootöö  õppingutel on see, et õpe toimub tsükliõppevormis, mis võimaldab õppimist ja tööd omavahel hästi ühildada. Kellile meeldib, et kõik kursused on otseselt seotud erialaga ja on võimalik õpitut koheselt ka rakendada läbi erinevate praktikate ja projektide.

Noorsootöö eriala on väga praktilise suunitlusega ja annab väärtuslikke oskusi, näiteks, nagu projektikirjutamine ja -juhtimine. Kogu õppetöö paneb suurt rõhku algatusvõime ja iseseisva mõtlemise arendamisele. Olulisel kohal on ka meeskonnatöö läbi erinevate rühmatööde ja grupiprojektide.

Noorsootöö erialal õppimine on väga vaheldusrikas ja omandatavad oskused annavad hea ettevalmistuse väga erinevateks töörollideks. Läbi erialaste praktikate on võimalik saada hea ettekujutus kui mitmekesistes keskkondades (noortekeskused, laagrid, huvikoolid, üldhariduskoolid, noorteorganisatsioonid, projektid ja omavalitsused) toimub noorsootöö tegelikult.

Suure eelisena toob Kelli välja valdkonna dünaamilisuse ja võimaluse selle arengus kaasa rääkida. Pärast lõpetamist kavatseb noorsootöötaja kindlasti magistrantuuris edasi õppida, kus on võimalik süvendada oma teadmisi noorsootöö korralduses, noortepoliitikas ja noortevaldkonna uuringutes ning saada noortevaldkonna arendajaks. Kuna Eesti rahavastik vananeb, siis on erakordselt tähtis väärtustada iga noort tänases Eestis ning pakkuda talle parimat toetust oma võimete rakendamiseks.

Kuigi sihtgrupid ja tööülesanded on erinevad, näevad noorsootöö tudengid Kate ja Kelli mõlemad oma karjäärirada kindlasti noortevalkonnnas.

Kui ka Sina saad erinevate noortega läbi, oskad olla noortele eeskujuks ja tunned end silmapaistvana noorte tegevuste algatajana ja eluviijana, siis mõtle, kas noorsootöö eriala võiks olla Sinu valik? 2018. aastal võetakse Tallinna Ülikoolis noorsootöö rakenduskõrghariduse õppekavale vastu 30 inimest ja magistriõppekavale 17 inimest. Äkki võid just Sina olla üks nendest!

Tutvu lähemalt TLÜ noorsootöö õppekavaga!

 

il

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga