Maris Pošlin: oleme noorsootöös suutnud uue olukorraga kiiresti kohaneda

Maris Pošlin, foto: erakogu
Maris Pošlin, foto: erakogu

Eriolukord on mõjutanud ka noortekeskuste tööd. Meiega jagab oma kogemust Maris Pošlin, kes on Põhja- Tallinna Noortekeskuse (PTNK) juhataja. Maris räägib, kuidas on eriolukord nende tööd mõjutanud, mis on olnud suurimad õppetunnid, miks sotsiaalmeedia on oluline ja kuidas seal edukas olla ning mis on mobiilne noorsootöö ja miks nad seda terve kollektiiviga teevad.

Maris Pošlin, foto: erakogu

Maris Pošlin, foto: erakogu

Noorsootöö on minu jaoks valdkond, mis innustab mind tegudele, pakub siiraid emotsioone ning kannab endas edasi väärtusi, mis annab meie arenevale ühiskonnale jätkusuutlikuse. Mul on hea meel teile, lugejad, ennast tutvustada – olen Maris ning tegutsen Põhja- Tallinna Noortekeskuses juhataja ametikohal. Noorsootöövaldkonda sattusin täiesti juhuslikult umbes 5 aastat tagasi, kui alustasin tööd noorsootöötajana. Juhusest sai minu reaalsus ning olen tänase päevani täiesti nö teemas sees. Arvan, et minu kõige suuremad saavutused on seotud meie meeskonna ühise töö viljana viimase kahe aasta jooksul, mil oleme arendanud oma kollektiivi koostööd, noortekeskuse võimalusi ning uute tegevusvaldkondade loomist nagu näiteks muusika, ekstreemsport ning e-sport.

Põhja- Tallinna Noortekeskus (PTNK) on kaasaegne avatud noortekeskus, mis pakub noortele mitmekülgseid võimalusi silmaringi laiendamiseks ning oskuste arendamiseks. Noortekeskuses saab tegeleda e-spordiga, robootikaga, fotograafiaga, ekstreemspordiga, muusikaga, kunstiga, sportlikute tegevustega (jõusaal, pallimängud ja ronimissein), samuti saab mängida lauamänge, kendamat, piljardit, arvutimänge jm. Noortekeskus pakub noortele arendavat ja usaldusväärset suhtluskeskkonda, kus on võimalik saada osa huvitavatest projektidest ja programmidest, üritustest ning viia ellu omaalgatuslikke ideid. Igapäevaselt külastab noortekeskust päevas ca 50 noort ja kuu jooksul umbes 300 unikaalset noort. Külastajate hulgas on enam vähem võrdselt nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid noori, kes kõik on meile igati teretulnud.

Riigis kehtestatud eriolukorra tõttu pidime oma töö väga kiiresti ümber kohandama, eelkõige tegema muudatusi töökorralduses ja noorsootöö meetodites. Arvan, et oleme noorsootöös suutnud uue olukorraga kiiresti kohaneda ning tunnen, et meie töö kannab jätkuvalt olulisi väärtusi ja tuge noortele. Virtuaalset noorsootööd viime ellu läbi Instagrami ja Facebooki, samuti kasutame noortega otsesuhtluseks Messengeri. Kasutasime neid kanaleid juba varem, seega tehniliselt olime online noorsootöö tegemiseks valmis. Meie kõige keerulisemaks väljakutseks on olnud aja planeerimine, millega siiani vaeva näeme. Tundub, et virtuaalne noorsootöö justkui nõuab rohkem tööaega ning pühendumist, kuid võib olla on see ka eriolukorrast tulenev eripära. Meetodid, mida oleme eriolukorra raames kasutusele võtnud on meie tööd igati arendanud. Kui varem täitsid meie sotsiaalmeedia kanalid pigem info edastamise eesmärki (postitasime sinna plakateid, infot, pilte ja videoid noortekeskuse igapäevaelust), siis nüüd kasutame neid programmi elluviimiseks, noorte kaasamiseks ja nendega suhtlemiseks.

Usun, et virtuaalsest noorsootööst saab ka peale eriolukorda noorsootöös oluline töövahend – läbi selle saame jõuda noorteni, kelleni varem noorsootöö jõudis vähem, laiendada koostöövõimalusi, panustada  noorte arvutikultuuri kujundamisele ja edendamisele ning kasutada efektiivseid ja nutikaid lahendusi avatud noorsootöö pakkumisel. Arvan, et avatud noorsootöö osutamine virtuaalruumis muutub tulevikus teadlikumaks töökanaliks noorsootöö valdkonnas.

Põhja-Tallinna noortekeskuse noorsootöötajad, foto: erakogu

Põhja-Tallinna noortekeskuse noorsootöötajad, foto: erakogu

Noortekeskuse töökorralduse muutmine tekitas ka noortes algul segadust ja nad vajasid kohanemiseks aega, kui tänaseks on nad sellega harjunud ja muudatustega kaasa tulnud. Meie peamiseks kanaliks noorteni jõudmisel on Instagram ning erinevad vestluskanalid  nagu Discord, Messenger ja arvutimängudega kaasnevad suhtlusplatvormid. Näeme, et noored ootavad interaktiivseid võimalusi tegevustes osalemiseks, kus nad saavad kaasa rääkida, osa võtta ning ka ise algatada. Olen väga rõõmus selle üle, et meil on mitmed noored, sealhulgas ka uued jälgijad, kes pakuvad ise välja ideid, mida Instagramis mänguna või tegevusena teha (näiteks Lego turniir, Kendama turniir, Takeover päev jmt). Tajun noortes emotsiooni, et läbi interneti on kohati julgem mõnigaid tegevusi teha või ennast väljendada. Siinkohal on huvitav mõtiskleda, kas see on internetiga kaasnev anonüümsus või vahend, mis lihtsalt võimendab meie tegevuste jõudmist laiemale publikule kui muidu (Instagrami on meil hetkel jälgijaid 400, Facebookis 902).

Eriolukord on olnud muutlik, kui samas palju õpetanud. Mul on hästi meeles minu esimese ja teise nädala emotsioonid, kui kõik muutus ning sotsiaalmeedia oli ühtäkki koht, kus kõik tegutsema hakkasid. Nüüd on jõudnud olukord rahuneda ja paremaks muutuda. Õppetundideks on olnud see, et tegevusi pole mõtet dubleerida, vaid panustada koostööle ning mitme erineva kanali asemel panustada sellel, mis kõige paremini toimib.

Sotsiaalmeedias on oluline olla ja säilitada nö oma nägu ja seetõttu postitame ka meie PTNK kanalitesse meile iseloomulikke veidkene veidraid, lõbusaid ja lausa „geniaalseid :)“ story’sid, tegevusi ja postitusi. Siiani on meie kõige populaarsemad tegevused interaktiivsed küsimus- ja tegevusmängud, arvuti- ja telefonimängude päevad, samuti noortekeskuste ühised arvutimängimised ja noorsootöötajate teemapäevad. Omalt poolt teeme parima, et järjepidevalt postitada ja jälgijaskonda kaasata.

Lisaks virtuaalsetele tegevustele oleme terve PTNK meeskonnaga kaasatud Tallinna mobiilsesse noorsootööse, mida otsustasime teha vabatahtlikult. Mobiilne noorsootöö kujutab endast tänavatööd, kus olles paaris teise mobiilse noorsootöötajaga, käime läbi peamised noorte kohtumispaigad või erinevad põnevad nurgatagused ning loome usaldusväärset kontakti noortega kui see on võimalik. See võimalus ja saadud kogemus kukkus meile justkui sülle, sest asutuse juhina pidasin väga vajalikuks, et käesoleval aastal meie meeskond tänavatöö praktilise koolitusena läbiks. Algusest peale saime aru, et virtuaalse tööga me kindlasti kõikide noorteni ei jõua ning kõik inimesed eriolukorra piirangutest kinni ei pea. Oleme tänu virtuaalse ja  mobiilse noorsootöö jõudnud noortele lähemale ning püüame ka oma tööd selle kaudu kujundada. Mobiilset noorsootööd oleme teinud juba üle nelja nädala ning plaanime olla kaasatud eriolukorra lõpuni.

Oleme täheldanud tänava- ja virtuaaltööd tehes, et noorte mured on sarnased meie kõigi kogemustega, mille märksõnaks on kohanemine. Meil on olnud vaja muuta oma sotsiaalseid harjumusi, tegevusi ja hobisid ning seeläbi ka meie vaimse tervise tasakaalu. Oleme kohanud noori, kes kogunevad õues seetõttu, et otsivad ellu põnevust (näiteks kampades politsei eest ära jooksmine mööda linna), väljendad erimeelsust, igatsevad oma sõpru ja nendega hängimist või tunnevad vaid ühes kohas viibimise pärast masendust. Tänava- ja virtuaaltöö on kindlasti see, mida saame kasutada, et olla noortele olemas ning püüda neid valupunkte leevendada ja ise eeskujuks olla.

Eriolukord on meid kõiki kindlasti raputanud. Tegelikult oleme kõik muutunud olukorraga ühel või teisel viisil toime tulnud ning arvan, et peame praegusel ajal  keskenduma rohkem oma arengutele ja kõigele positiivsele, mis meid ümbritseb. Tahan kindlasti kiita oma meeskonda, Tallinna noortekeskusi ja Tallinna Spordi- ja Noorsooametit, kes on oma jõud ühendanud ja olukorraga kiiresti kohanenud. Aitäh teile!

Püsime terved ja hoolime teineteisest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga