Kuidas valmistada end ette välismaal õppimiseks?

Foto Joshua Earle. Allikas unsplash.com
Foto Joshua Earle. Allikas unsplash.com

Välismaal kogemuse omandamine on noorte seas aktuaalne teema ning võõrsile kippujaid ja huvilisi on aastatega aina rohkem. Seda suuresti tänu sellele, et võimalused on muutunud hõlpsasti kättesaadavaks nii tasuta hariduse pakkujate, stipendiumide rohkuse kui ka Euroopa Liidu ühe põhivabaduse – vaba liikumise tõttu. Ühtlasi on välisõpingud noorte silmis atraktiivsed edaspidise töötamise ja karjääri perspektiivist. 

Välismaale kogemusi omandama minnes tuleks ennekõike alustada oma õpingute planeerimisest. On loomulik, et välisõpinguid planeerides muretsetakse, kas keeleoskus on piisav,  kas olemasolevatest rahalistest vahenditest välismaal elamiseks jagub, kus üldse elama hakata, kuidas toime tulla hirmuga üksi mineku ees jne.

Kõiki neid küsimusi on vaja analüüsida, et aru saada valmidusest teise riiki ja kultuuriruumi õppima ning elama asumisest.

Igapäevaelu erinevus sealmail – kas suudan ja tahan sellega kohaneda?

Esmalt tuleb läbi mõelda, kas ollakse valmis elama võõras kultuuriruumis koos erinevate inimestega. Valituks osutunud välisriigi keskkond võib reaalsuses osutuda väga erinevaks ootuspärasest ja oma harjumuspärasest ümbruskonnast. Kardinaalsete erinevuste korral tabab välismaale saabunuid tihti kultuurišokk.

Seega tasub enne õpirännet vastata järgmistele küsimustele:

  1. Kuidas erineb sealne argielu siinsest?
  2. Milline on sealne haridussüsteem?
  3. Millised on omavahelise suhtlemise omapärad selles riigis?

Proovi hinnata, kui kiiresti oleksid Sina suuteline kohanema suurte tavaelumuutusega?

Valmista end ette

Oluliseks aspektiks on psühholoogiline ettevalmistus iseseisvaks eluks ja toimetulekuks uues keskkonnas.

Oma valmisoleku hindamiseks proovi vastata järgmistele küsimustele:

  1. Kui kergesti Sa saavutad uute inimestega kontakti?
  2. Kui kergesti lähed stressi võõras ja uues kohas kohanemisel?
  3. Kui julgesti oled valmis pöörduma võõra inimese poole abi saamiseks?

Lisaks psühholoogilisele ettevalmistusele on sama tähtis ka praktiline ettevalmistus.

Selleks vii end kurssi järgmiste teemadega:

  1. Milline on Su õpingute ajakava?
  2. Millised on sisseastumistingimused?
  3. Kus hakkad elama?
  4. Millised on võimalused stipendiumideks ning finantstoetusteks (grandid) ja kust leida selle kohta infot?

Teadlikkus ja võime orienteeruda neis asjaajamist puudutavates küsimustes säästab edaspidi kõvasti aega ja peavalu.

Keeleoskus on iga suhtluse vundamendiks

Mööda ei saa vaadata ka võõrkeele valdamise oskustest.

Kui Sa ei räägi valitud sihtriigi emakeelt, siis tuleks mõelda järgmistele nüanssidele:

  1. Kas Sul on valmidus see keel omandada?
  2. Kuidas plaanid seni uues elukeskkonnas suheldes hakkama saada?

See on pahatihti lisapinge ja ajakulu, millega saab tegelikult tegeleda juba enne välismaale minekut. Näiteks tasub võtta kodumaal täiendavaid keelekursusi, sest sellised tegevused annavad aimu, mis välismaal ees ootab, sest lisaks plaanipärastele õpingutele tuleb aega ja pühendumust leida ka võõrkeele õppimiseks.

Kahtlusi tuleb hajutada ennetavalt – välismaal on selleks juba hilja

Kui kahtled, kas oled päriselt küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis sarnase kogemuse saamiseks ning katsetamiseks sobivad ka kodumaal pakutavad võimalused.

  1. Osale näiteks keelelaagrites.
  2. Ka noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelised tegevused annavad palju kogemusi.
  3. Suhtle Eestisse saabunud välismaa vabatahtlikega või mõnda teist emakeelt kõneleva inimesega.

Siinkohal on suurimaks väljakutseks hankida vajalik ja paikapidav info välismaa rände kohta. On ühtmoodi oluline, et noor jõuaks selgusele nii iseendas kui ka koguks tarvilikke fakte ja infot sihtriigi ja tegevuse kohta, mida tegema minnakse.

On loomulik, et tänapäevases infokülluses on keeruline orienteeruda välismaal pakutavate õppimisvõimaluste rägastikus. Nii võib kahe silma vahele jääda olulisi detaile.

Seetõttu on mõistlik välismaa õpingute planeerimisel aru pidada:

  1. karjäärinõustajatega,
  2. välisriigis varem õppinud või õppivate kaasmaalastega,
  3. asjakohaste organisatsioonide esindajatega, kes pakuvad erinevaid haridusprogramme välismaal.

Karjäärinõustaja ülesandeks on kõrvaltvaatajana aidata hinnata ja analüüsida noore tegelikku soovi ja valmisolekut. Kindlasti tuleb siinkohal abiks, kui nõustajal on isiklik välismaal kogemuste omandamise kogemus (õppe või töö eesmärgil). Lisaks isiklikule kogemusele, saab nõustaja noore toetamiseks kasutada teadmisi ka teistelt võrgustiku spetsialistidelt ning teadlikkust olemasolevatest väliskogemuse võimalustest, et neist sobivat noorele soovitada.

Välismaal kogemuste omandamine ja tagasi tulles nende rakendamine on suurepärane võimalus eneseteostuseks läbi maailmaavastuse. Nagu eelnevalt öeldud, on igal noorel õigus oma tavapärasest keskkonnast välja astuda ja proovida midagi uut, kuid spetsialist on see, kellel lasub roll aidata kõikide variantide seast leida see õige, noorele sobivaim väljavaade.

Artikli autorid:
Tanja Dibou, Oksana Pustenko, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga