Noor kirjutab: Minu nipid tervislikuks toitumiseks

Foto: Gardie Design & Social Media Marketing. Allikas: Unsplash

Toitumise jälgimine on saanud viimasel ajal väga populaarseks. On hakatud teadustama rasvumisprobleeme, erinevate toitainete vajalikkust ning pildile on ilmunud alternatiivsed toitumisviise nagu veganlus. Minu jaoks on aga toitumise jälgmine ja kalorite arvu tagaajamine hall ala.

Minu eineid dikteerivad suuresti vanemate kokkamine ja koolis pakutav lõunasöök. Ise söögitegemist ma ei harrasta, kuna aega on vähe ja palju on võimalusi saada head sööki ise seda valmistamata. Kiirtoidurestoranid, näiteks, nagu McDonald’s on populaarsed oma mugavuse, kiiruse ja odavuse pärast. Mina eriti tihti sellistesse toidukohtadesse ei satu, kuna ühe burgeri söömiseks läheb rohkem kui terve päev. Lisaks tunnen, et maitseelamus jääb puudu. Milleks süüa midagi maitsetut?

Guy Fieri on öelnud: “Toit ei ole lihtsalt energia söömine. See on kogemuse söömine,” ja ma nõustun temaga selles osas täielikult. Tuleb toita nii keha kui ka emotsioone.

Paljud tuttavad minu ümber on pidanud dieete või teinud plaani, et kuu aega ei söö magusat vm. Mina vajan päevale hea stardi saamiseks suhkrut. Üks kohuke hoiab mind koolilaua taga efektiivsemana kui üks võileib. Mõte sellest, et ei tunne šokolaadi sulamas oma suus terve kuu, on minu jaoks juba ebatervislik.

Dieet on just kui vangistus, karistus. Kuid kui see paastuperiood lõpeb, siis minnakse jälle külmkapi kallale kuritegevusi sooritama. Üheks dieedi alustamise põhipõhjuseks on kaalu alandamise soov, kuid ranged dieedid võivad mõjuda hoopis vastupidiselt. Keha hakkab kartma, et järgmine toidukord on kaugel ja ta hakkab talletama toitu enda sees.

Mina annan oma ihadele järele ja lasen oma kehal olla kuningas, sest tema teab kõige paremini, mida tal vaja on. Kuulan oma keha ja tarbin kõike mõõdukuse piirides. Lisaks on minul kodus kaalu asemel peegel, mis ütleb mulle, millal ja kas peaksin midagi muutma. Usun, et see on päris tervislik!

Olen üpris vabakasvatuse peal oma kehaga, aga siiski on mõned reeglid, mida enam-vähem järgin:

  • Üritan enne magamaminekut mitte eriti palju süüa, kuna magades seedmine aeglustub. Arstid ütlevad selleks ajaperioodiks kuus tundi, kuid tänapäevase elutempoga jõutakse õhtusöögi lauda kell 19.
  • Ei söö enne trenni midagi, mida raske seedida ja mis võtab aega. Nii on endal parem olla.
  • “Näri ühte ampsu 33 korda,” on ilmselt müüt, kuid selle tagamõte on hea – võta söömiseks aega ja ära kiirusta! Ka see on su kehale tervislikum.
  • Elu ekvaatorist kaugemal kaasab erinevate ainete puudusi, selle tõttu võtan lisaks vitamiine (C ja D) ja söön puu- ning juurvilju. Kas või valides saia asemel leiva, aitan oma keha tervislikkusele lähemale.

Toit on tähtis osa meie elust. Pole õige mõelda temast kui ohust ja peita end tema eest trellide taha. Toit pole keelatud armastus, seega lase kehal minna oma armsa ihaldatu järele. Keha on justkui maja ja sina elanik. Jälgi oma keha ja kui kuskilt paistab mure, et katus võib hakata lekkima, siis aita oma kodu hädast välja enne kui hilja.

Autor: Laura-Maria Tõru

Laura Maria Tõru

Laura Maria Tõru