Noore Tegija õpimotivatsiooni teemalisel veebiseminaril rääkis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro, kuidas toimub ajus õppimise protsess, kuidas meie uskumused või mõtteviis mõjutavad meie tegutsemist ja edu ning mis on motivatsiooni “vitamiinid”.
Õppimine justkui korraldab aju ümber. Aju õpib läbi neuronite vaheliste ühenduste tugevdamise ning püsivad mäluseosed tekivad pikaajalisest mälust pideva meeldetuletamise teel. Tõhus õppimine peab nõudma piisavalt pingutust ning tehtud vigade analüüsimist.
Oma eksimuste läbitöötamisel tuleks vältida hinnangute andmist, sest tehtu hindamine ja tagasisidestamine paneb meid väärtustama kiirust ja õigeid vastuseid ning tekitab seeläbi asjatut stressi. Stressis aju ei ole kahjuks aga enam õppimisvõimeline. Enda vigade analüüsimisel tasub ettevaatlik olla ka kiituste jagamisega, sest liigne kiitus süvendab jäävususkumust, et oleme juba niigi tublid ega ei näe seetõttu vajadust enda võimeid edasi arendada.
Tavapärase hindamise asemel tuleks tunnustada pigem pusimist ja tegutsemist. Just nii toidame me enda arenguuskumust.
Arenguuskumust toetab:
- teadmine, et õppimine algab hetkest, kui on raske;
- edasiviiv tagasiside – teadmine, mida peaksin järgmiseks proovima;
- vigade, pingutuse, abi küsimise ja aegluse väärtustamine;
- õigete ja valede vastuste üle arutlemine;
- õpilase võrdlemine tema varasema sooritusega.
Kolm vitamiini, mis aitavad tõsta motivatsioonitaset:
seotus – tunne, et olen teistega seotud, ma meeldin neile ja minust hoolitakse (sel moel väldib aju liigset stressi);
kompetentsus – tunne, et saan mõningase pingutuse abil asjadega hakkama ning mõistan, mida minult oodatakse (kompetentsus tekib huvi);
autonoomia – tunne, et suunan ise oma valikuid ja tohin olla mina ise ning minu tegemised on mõtestatud (autonoomia toetab teadmist, kes ma olen ja mida elust tahan).
Vaata järele ka meie veebiseminari “Motivatsiooni alused”: https://youtu.be/-moXsPV6Jic
