Ühe uudishimuliku noore jaoks on rahvusvahelistes projektides osalemine üks olulisemaid kogemusi. Kuidas veel paremini maailma avastada ja sellest aru saada, kui mitte seda ise kogedes? Kui sa tõesti veel ei ole selle peale mõelnud või alles kahtled, siis loe see artikkel ruttu läbi ja otsi oma esimene võimalus, et see seiklus ette võtta.
Reisimine on üks osa rahvusvahelistes projektides. Teine ja palju olulisem on kultuuride avastamine, koostöö ning millegi täiesti teistsuguse kogemine.
Tänu EBS-i (Estonian Business School) rahvusvahelisele mõtlemisele on minu ülikoolis tudengite jaoks pidevalt võimalusi erinevates ülipõnevates projektides osalemiseks – selleks tuleb vaid ise olla avatud ja tegus.
Kaks kõige hullumeelsemat ja ägedamat võimalust, milles mina osalesin, on vahetussemester Itaalias Milanos ja LG Electronics’i korraldatud äriplaani võistlus Lõuna-Koreas Daejonis.
EBS-i õppima minnes otsustasin ülikoolist võtta absoluutselt maksimumi ning see tähendas muidugi ka välismaal õppimist. Prestiižsete rahvusvaheliste ülikoolide nimekiri on selleks lai ja õppima on võimalik asuda ükskõik, millisesse valdkonda. Valisin välja kolm ülikooli, kandideerisin ja jäin ootama. Sisse sain ülikooli, kuhu tahtsin kõige rohkem – Boccony University Itaalias.
Pildil Liisa-Maria Lillepea (EBS tudeng)
Elu Itaalias. Esimene päev
Niisiis, minu esimene päev Milanos.
Lend maandus südaööl, kuid lennujaama transport sõidab õnneks ööpäevaringselt. Olin täiesti üksi, kahe suure kohvri ja õnnejoovastusega, sest üheotsa pilet ja uus semester tähendas viite kuud välismaal elamist!
Oma uude koju jõudsin alles kell 3 öösel. Mind võttis vastu itaallasest korterikaaslane, keda nägin esimest korda elus. Segases inglise ja itaalia keeles suutsime üksteisega tuttavaks saada. Pakkisin oma elu uues korteris lahti ja ootasin hommikut, sest nagu te arvata võite, algas üks parimaid aegu minu elus.
Kuid alustuseks – miks peaks ülikooli ajal üldse Erasmus+ üliõpilasvahetuses osalemise ette võtma?
Kui idee välismaal õppimisest on sinu jaoks veel kaheldav, siis mõtle järgnevale.
-
Eneseületus
Paljud elu suurimad saavutused nõuavad mugavustsoonist väljumist ja just riskide võtmist. Me kõik ju teame seda ülimat uhkusetunnet, kui oled saavutanud midagi tänu pidevale eneseületusele. Olla uues riigis täiesti üksi, leida oma inimesed, leida uued rutiinid, lemmikkohad, lemmiktoidud. Ühesõnaga, see on võimas!
Välismaal üksi elades oled tõesti on your own ja vastutad täielikult enda eest. See teeb sinust tõesti superkangelase!
-
Inimesed
Lisaks viiele kohalikule, kellega ma koos elasin, koosnes minu põhiline tutvusringkond kahest rootslasest, kahest türklasest ja kahest hollandlasest. Siia juurde kuulus lugematu arv sõpru, grupikaaslaseid ja muidu tuttavaid, kes kõik moodustasid ühe suure rahvusvahelise kontaktide võrgustiku, mida ainuüksi Eestis õppimine ei oleks mulle iial andnud.
Elamine ja oma igapäeva veetmine teisest kultuurist rahvustega võib esmapilgul tunduda lihtne, eriti kui kõik on minu vanuses eurooplased – mis seal siis ikka nii erinev olla saab? Oh, saab küll!
Mis teeb selle Erasmus+ juures eriliseks on see, et kõik on omavahel nagu avatud raamatud, sest kõik on tulnud siia õppima uusi kultuure, ja seetõttu soovitakse üksteist tõesti tundma õppida. Vähemalt nii kogesin seda mina.
Kõlab kindlasti klišeena, kuid siiralt – Milano andis mulle juurde parimad sõbrad, keda ma mujal ilmselt kohanud ei oleks.
-
Keskkond
Bocconi seadis ülikooli standardid kindlasti väga kõrgele. Kui keegi arvab, et Erasmus+ tähendab ainult pidutsemist, siis ta eksib. Arvan, et ma pole kunagi elus nii palju õppinud, kui ma Bocconis olles seda tegin.
Kursused olid väga huvitavad ja õppejõud oma ala tipud, teemad väga päevakohased ja igati kasulikud noorele ettevõtjale. Bocconi õpilased ei lepi keskmiste tulemustega ja nende jaoks on iga punkt oluline. Selline suhtumine pani tõesti pingutama ja tulemuste nimel vaeva nägema. Olin täielikult oma mugavustsoonist väljas, õppimas midagi täiesti uut ja laiendamas oma silmaringi.
Milano Duomo. Foto: Liisa-Maria Lillepea
Need kolm eeltoodud põhjust on väärtused, mis sind kui inimest muudavad, kasvatavad ja eriliseks teevad. Lisaks isiklikule arengule on see suur eelis ka karjääris. Need kogemused ja kontaktid avavad nii mõnedki uksed.
Milleks pead end valmis panema, kui õpid või teed projektitööd kõrvuti koos vietnamlasetega või hiinlastega?
Lõuna-Koreas oli meie keskmine unetundide arv nädalal umbes neli tundi. Päevad olid intensiivsed ja värvikirevad.
Kui panna kokku kohalik (meie jaoks ebatavaline) argipäev ja veel lisaks üle maailma (Siberist kuni Austraaliani) kokku kogutud 24 tiimi, olid kontrastid ikka väga suured. Seda muidugi heas mõttes.
Ma ei vahetaks seda kogemust iialgi millegi vastu. Me põrusime võistlusel oma pitch’is (liftikõnes) näiteks sellega, et alustasime äriplaani loo rääkimist isikliku loo jutustamisega. Kultuuriliste erinevuste tõttu ei ole see seal aga üldse meeltmööda. Rääkida tuleks pigem konkreetselt – anda lühike ent põhjalik ülevaade, esitada statistikat ja täpseid numbreid.
Arvestada tulebki kultuurilise erinevustega, mis taaskord võib kõlada väga lihtsana, kuid ilma põhjalikku kodutööd tegemata võib selliselt kergesti sattuda tobedatesse olukordadesse.
Solbridge’i Ülikoolis Team Estonia enne LG äriplaani esitamist. Pildil: Liisa-Maria Lillepea, Aleks Korolenko, Jürgen Jürgenson, Rasmus Leichter
Kindlasti tuleb olla:
- paindlik,
- avatud,
- austav.
Seoul pildistatud Lotte Towerist
Lõuna-Koreas tuleb ennast valmis panna ka ülimale lahkusele. Nali naljaks, kuid tõesti on sealsed kohalikud inimesed äärmiselt abivalmid ja soojad. Isegi, kui keegi ei mõistnud inglise keelt, anti endast alati parim, et ikkagi abi pakkuda. Kuid ka see on osa nende traditsioonidest ja kommetest – nad ei taha halba ega räägi halba.
Sightseeing Seoulis, pildil rahvariietes kohalikud
Kas tööandjad hindavad rahvusvahelist kogemust?
Kindlasti. Nii et, mõtle suurelt ja tegutse, sest kaotada ei ole midagi.
There is a whole world out there, waiting to be explored!*
*Terve maailm ootab avastamist!
