Tervisedendaja – kas tegelane ulmefilmist?

Allikas: Unsplash
Allikas: Unsplash

Noor Tegija küsitles üht tublit noort ja uuris, kuidas leidis ta tee sellise põneva erialani, nagu seda on tervisedendaja. Kes on tervisedendaja ja miks õppida just seda eriala? Tallinna tervishoiu kõrgkooli tervisedenduse viimase kursuse tudeng Merilin Varsamaa jagab mõtteid ja teadmisi tervisedenduse mõistest, tervisedendaja olemusest ning selle ameti vajalikkusest. Artikkel annab hääle tervisedendajale, kes seisab tervema ja turvalisema ühiskonna eest.

Olin mõelnud tervisedenduse eriala peale juba aastaid – see oli miski, mis mind kõnetas. Olles alati huvi tundnud tervise ja sellega seonduva üle, heites sealjuures siiski kõrvale arsti pikaajalise õppe, tekkis mul võimalus omandada tervishoiu kõrgkoolis kolme aastaga hoopis tervisespetsialisti amet. Otsutsasin sellest võimalusest kinni haarata. Sellele erialale õppima asumine tundus nagu lotovõit – sain siduda oma tervisealased teadmised ja huvi, enda treeneri kvalifikatsiooni ning sukelduda põnevasse kulissidetagusesse spetsialisti maailma.

Tervisedendaja ei ole treener, kehalise kasvatuse õpetaja ega arst!

Tundsin, et mulle tõmmati kott pähe siis, kui esimesel loengul tegi õppejõud puust ja punaseks selgeks, et meist ei saa treenereid, kehalise kasvatuse õpetajaid ega arste. Me olime seal selleks, et hakata kujundama poliitikat, koostama tervisestrateegiaid, terviseeelnõusid, arengukavasid, terviseprofiile ja tegelema ennetusega paberil, muidugi seda hiljem pärisellu, ühiskonda rakendades.

Sellel hetkel teadsin, et see, kes minust saab, on tähtsam kui arst, isegi tähtsam kui Eesti kõrgeim riigiametnik. Südames tekkis üllas soov ja tahe meie rahva tervist parandada. Näiliselt lihtne tervisedendaja amet kujutas endast paljude ametite kogumit.

Oma töös pead olema nagu sotsiaaltöötaja (tugi), päästeamet (abi), riigiametnik (vastama seadustele), politsei (tagama turvalisuse), naaber (hoolima enda kõrval olevatest inimestest), keskkonnaametnik (arvestama ümbritseva keskkonnaga), ettevõtja (pidama läbirääkimisi erinevate osalistega), aktivist (kaasama inimesi) ja kõige lõpuks sportlane (et jätkuks jõudu ning tugevust kõike seda korda saata). Tervisedendus ei ole sprint, vaid maraton ning konkurents me kõrval on tulevaste kolleegide kogum.

Laiemale üldsusele on tervisedenduse termin endiselt tundmatu. Järjest enam suureneb ühiskonnas aga vajadus tervisedendajate järele. Pidevalt arenev maailm avaldab suurt mõju meie tervisele – kliima soojenemine, keskkonnaga kaasnevad muutused, digitaliseerimine, töödeldud toidu tarbimine, poliitilised muutused, süvenev ebavõrdsus.

Kes on tervisedendaja?

Lühidalt kokku võttes tegeleb arst indiviidiga, tervisedendaja aga kogu rahvastikuga. Tervisedendaja on tervisespetsialist, kes kavandab, planeerib ja rakendab vajalikud tegevused rahvatervise parandamiseks.

Tervisedendus tegeleb terviseriskide ennetamise ja vähendamisega ning inimeste terviseteadlikkuse tõstmisega, et suurendada inimeste võimekust enda tervise üle kontrolli omada ning seeläbi oma tervist tugevdada.

Põhilised valdkonnad, millega tervisedendaja tegeleb, on alkoholi liigtarvitamise ja HIV ennetamine; laste ja noorte tervise edendamine; narkomaania ennetamine; tervise edendamine paikkonnas, tervishoiuasutustes, töökohtadel, koolides; tervisliku toitumise edendamine; tubakatarvitamise vähendamine ja tuberkuloositõrje; lisaks vähi ennetamine ja varajane avastamine. Panustades rohkem ennetustegevusse, paranevad inimeste tervisenäitajad ja tervishoiukvaliteet. Ennetustöö tähendab soovimatu nähtuse või protsessi tekkimise ennetamist või arengu pidurdamist. See koosneb kolmest tasandist: universaalne (sihtrühmaks kogukond), valikuline (sihtrühmaks haavatavad grupid) ja näidustatud ennetus (suunatud kõrge riskiga inimestele). Ennetust ja ravi võrreldes on viimasele kuluv aeg ja rahaline ressurss kolm korda suurem ning aeganõudvam kui varajane ennetustöö.

Millisel ametikohal ja valdkonnas tervisedendaja töötab?

Ta on spetsialist kohalikus omavalitsuses, lasteaedades, koolides või töökohtades; ta töötab tervisespetsialisti või projektijuhina tervise arengu instituudis või Eesti Haigekassas; ta on tervisenõunik või spetsialist sotsiaalministeeriumis ning teistes ministeeriumites. Lisaks võib ta olla projektijuht või spetsialist eraettevõtetes ja mittetulundusühingutes. Tervisedendaja võimalused tööpõllul on piiramatud, aktiviste ja tervise eest seisjaid vajab aga iga asutus ning ettevõte.

Õppides viimast aastat Tallinna tervishoiu kõrgkoolis tervisedenduse erialal, selgineb tervikpilt mulle järjest enam – tean, kuhu suunas soovin liikuda ning tean, et iga väike muutus ja projekt ennetus- ja tervisevaldkonnas on suur samm turvalisema ühiskonna, toetavama kogukonna ning tervemate inimeste suunas.

“Hea tervise hoidmine peaks olema igaühe peamine eesmärk.” – Sangram Singh

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga