Noorte Tugila toob kojujäänud kogukonnaellu tagasi

Statistikaameti andmetel elas selle aasta 1. jaanuaril Eestis 173 734 noort vanuses 15–26 eluaastat. Nii Eesti kui ka Euroopa tööturul on nad teistest vanuserühmadest mõnevõrra nõrgemal positsioonil. Kogu Euroopas põhjendatakse noorte haavatavust vähese kogemusega, ka hiljutise majanduskriisi tagajärjel kaotasid esmajärjekorras töökoha just madalama konkurentsivõimega töötajad. Majanduse madalseisu aastatel tõusis 15–24-aastaste töötuse määr Eestis varasema 12% pealt pea kolmekordseks. Statistikaameti 2015. aasta andmetel ei osalenud tööturul, õpingutes või koolitustel ega viibinud ajateenistuses 29 200 noort ehk 12,5% vanuserühmast.

Leia oma võimaluste mitmekesisus! Illustratsiooni autor Kati Orav

KAS KA MINA VÕIN OLLA NEET-NOOR?

Selliseid noori nimetatakse ametlikus statistilises keeles NEET-noorteks. Grupi liigitamisel on oluline kojujäämise fakt, mitte põhjus. Kuigi NEET-noorte enamuse moodustavad lapsehoolduspuhkusel vanemad, kuuluvad nende hulka ka maailmas seiklejad, puudega isikud, haige pereliikme hooldajad, töötud jt.

Oluline on märkida, et mõiste ei viita vähesele haridusele või toimetulekule. See kirjeldab sildistamata ajutiselt töö või kooliga hõivamata inimesi, mis võib juhtuda igaühega, hoolimata tema soost, vanusest või sotsiaalsest staatusest.

NEET-noorte iseloomustamisel on raske välja tuua ühtseid tunnuseid – nende võimalused ja ootused tööle või õppima asumisele on erinevad. Siiski märgib statistika, et keskmine kodune noor elab Tallinnas või hoopis maal, olles mitte-eestlasest alg- või põhiharidusega naine. Puudega või haigeid noori, väikelaste vanemaid, ametlikke töötuid, määramata tulevikus edasi õppida või tööle asuda plaanivaid noori tundub esmapilgul olevat raske ühendada.

NOORTE TUGILA KUI VÕIMALUS NAASTA KOGUKONNAELLU

Eestis tegutseb ligikaudu paarsada noortekeskust – umbes sama palju on näiteks postkontoreid. Avatud noortekeskuste ühendus (ANK) koostas spetsiaalselt õppimise ja tööga hõivamata noortele mõeldud tegevuskava. Noortekeskustes pakutavate tegevuste kaudu toetatakse umbes 8800 noort vanuses 15–26 aastatel 2015–2018. Noorte Tugila eesmärgiks on tagada sihtrühma võimalikult kiire naasmine kogukonnaellu. Noorte Tugila on Euroopa Liidu algatatud Eesti Noortegarantii riikliku tegevuskava osa.

Alates 1. aprillist 2016 liitus projektiga ka Tallinn. Noorte Tugilatena alustasid tegevust Mustamäe, Lasnamäe ja Kesklinna noortekeskused.

Iga noore kojujäämise lugu on eriline ning need noored vajavad individuaalset lähenemist. Noorsootöötajad on koolitatud suhtlema ka keerulise taustaga noortega ning leiavad alati aja ja võimaluse kuulamiseks. Noori kurvastavad täiskasvanute antud hinnangud, mis ei väärtusta eksimise kogemust. Noorsootöötaja jagab noore emotsioone ning toetab teda lahenduse otsimisel. Usaldusliku suhte alustalaks on mõistmine.

Noorte Tugila põhineb tõenduspõhisel sotsiaalpedagoogikal, aidates noorel avastada oma tugevusi ja huve. Noorsootöö keskkonnas arendatakse lisaks kuulamisele ja eneseväljendusele ka meeskonnatööd. Ühistegevused arendavad loovust ning on jõukohased igaühele.

Liiga sageli on noorte kojujäämise taga pereprobleemid. Noorte Tugila on osa võrgustikukoostööst kohaliku omavalitsuse, töötukassa, koolide, ettevõtete, Rajaleidja portaali ning paljude teistega.

MÄRKA JA AITA NOORT HÄDAS!

Lähedased, tuttavad või naabrid, aga ka lihtsalt kaaskodanikud, kes märkavad õppimisest ja tööelust kõrvale jäänud noort, võiksid soovitada tal pöörduda Noorte Tugilasse. Mõnikord on noore motivatsioon oma olukorda muuta kahanenud olematuks. Siinkohal saab aidata noorsootöötaja, kelle igapäevatöö osaks on ükskõikseks muutunud noortega kontakti loomine. Vihjeandja isikut ei avalikusta.

Infot leiab veebilehelt www.tugila.ee.

Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ja ESF kaasrahastatud programmi «Tõrjutus riskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivelisuse parandamine» alusel.

ENTKlogo Logo1_Tugila Tugila_rahastajalogod

TUGILA ARGIPÄEV EHK NOORTE LOOD

Ülikooli lõpetamise järel koduseks jäänud noore ebakindlus aina süvenes. Noor osales töövarjupäeval ja oli niiviisi kaasatud noortekeskuse tegevustesse. Kõrgharidusega, kuid madala enesehinnanguga, kartlik ning kõhklev noor kandideeris noorsootöötaja julgustusel erialasele tööle. Tänaseks on ta edukalt läbinud katseaja.

Sassis peresuhetega noor soovis lahkuda koolist ja asuda tööle. Võrgustikukoostöö tulemusena leidis ta omaette elamise sotsiaalkorteris ja lihttöö kodulinnas. Mõne aja möödudes lahkus noor tervise halvenemise tõttu nii töölt kui ka elamispinnalt. Üksi jäädes võttis ta uuesti Tugilaga ühendust. Noorsootöötaja aitas sotsiaalametniku abiga leida noorele uuesti elamispinna ja kaasas teda aktiivselt noortekeskuse üritustesse. Noor on tänaseks leidnud enesele huvipakkuva vabatahtliku töö.

Välismaal ehitajana töötanud noor naasis töö kaotamisel kodulinna ja pöördus Tugilasse. Koostöös töötukassaga alustati tööotsinguid ehitussektoris. Nõustamise käigus selgus noore huvi kokanduse vastu – ta oli läbinud isegi abikoka kursused. Noor asus tööle korraga kahel praktikakohal. Kokapraktikat pakkunud ettevõte sõlmis praktika lõppedes temaga töölepingu.

Eelnevad näited tõestavad kodust väljatulekut esimese sammuna lahenduseni pürgimisel. Väljamurdmine ei pruugi esimesel katsel õnnestuda, kuid noorsootöötaja julgustab taas alustama, andmata hinnangut eelnevale. Noorte Tugila programmis osaleb noor kuni kuue kuu jooksul, sõltuvalt oma vajadustest. Seejärel hoiab noorsootöötaja noorega kontakti veel vähemalt poole aasta jooksul.