Tallinna aasta noorsootöötaja – Steven Vihalem

Fotol Tallinna 2016. aasta noorsootöötaja Steven Vihalem. Foto autor Rasmus Kooskora
Fotol Tallinna 2016. aasta noorsootöötaja Steven Vihalem. Foto autor Rasmus Kooskora

Steven Vihalem on Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja, kes pälvis 2016. aastal Tallinna tunnustusauhindade konkursil “Suured teod” aasta noorsootöötaja tiitli. Tähtsa tunnustuse tõi Steveni panus vähemusgruppidega töötamisse ja maailmahariduse temaatika tutvustamine noortele, millele ta noortekeskuse tegevustes suurt rõhku pöörab. 

Steven on noorsootööd teinud veidi üle nelja aasta ning suhtub sellesse suure kire ja pühendumusega. Ta on huvitav persoon, kes seisab enda uskumuste eest ja on aktiivne enam kui paaril-kolmel alal. Noor Tegija tegi Steveniga juttu nii tegemistest noortekeskuses kui ka isiklikest huvidest, mis on Stevenit tema töös noortega palju inspireerinud.

Stevenist ja tema tööst

Steven on põlistallinlasest noorsootöötaja. Ta on abielus, muslim, kirjanik ja üleüldine aktivist ka väljaspool noortekeskust.

Enne noorsootöö alal tööle asumist tegutses Steven üheksa aastat hotellinduses. Seda senimaani, kui tundis, et peab oma ellu ühtteist uut otsima. Midagi, mis tekitaks tunde, nagu oleks ta maailmale miskit tagasi andnud.

“See oli selline altruistlik arusaamine”, lisab Steven.

Nõnda otsides jõudis ta tööle Kopli noortekeskusesse. Steven on õppinud kultuuriteaduste erialal ja tänu sellele osutus ta sobilikuks kandidaadiks ka noorsootöötaja ametikohale. Pärast poolteist aastat Kopli noortekeskuses töötamist otsustas ta üle minna Pääsküla noortekeskusesse, kus on nüüdseks olnud peaaegu kolm aastat.

Päevad noortekeskuses on erinevad ja tavapärasest tööpäevast on raske näidet tuua. Olenevalt perioodist, kas tegemist on nädalavahetuse või tööpäevaga, vaheaja või kooliajaga, avatakse noortekeskus eri aegadel. Steven on alati varem kohal, teeb ettevalmistusi ja ootab noori, kellega põnevaid tegevusi ette võtta. Ta müüb pileteid skatepark’i, valmistab köögis toitu, mängib noortega, räägib nendega juttu või viib läbi muid tegevusi. On päevi, mil noored soovivad üksnes oma seltskonnaga aega veeta, aga on ka päevi, mil tahavad just noorsootöötaja aega ja pühendumist.

Ta on võtnud oma töösse kaasa ka huvisid varasemast noorusajast, näiteks jalgrattad, korraldades noortele nii jalgrattamatku, rataste parandamise töötubasid kui ka muud põnevat. Steven eelistab ka ise kasutada jalgratast igapäevase liiklemisvahendina ja teeb seda praegugi.

Väljaspool noortekeskust on Steven võtnud oma isiklikest huvidest töösse üle ka kirjandushuvi ja korraldab kord kuus kirjandusõhtut nimega k6vn ehk “Viimane neljapäev”. Tegemist pole ainult noorteüritusega, sinna on oodatud igast vanusest, rahvusest ja rassist inimesed.

Eraelus on Steven õnnelikult abielus, aktiivne nii kirjanduselus kui ka ürituste korraldamises. Samuti otsustas ta 13 aastat tagasi astuda islamireligiooni, milles ta partner juba oli, ning on jõudnud käia ka Mekas. Töö noortekeskuses ja tegemised eraelus hoiab Steven siiski lahus.

Kirjandus Steveni elus

Oma kirjandusteekonda alustas ta üsna noorelt. Koolis läks tal aega, kuniks lugema õppis. Esimese klassi lõpuks sai lugemine siiski selgeks ning sellest hetkest sukeldus ta kirjandusmaailma ja luges aastaga ligi kakssada raamatut.

Nooruses huvitasid teda peamiselt ulmeteosed, teismeeas kasvas huvi ilukirjanduse vastu ja siis hakkas ta kirjutama ka luulet. Nüüdseks kirjutab Steven nii luulet kui ka proosat ja on tegelenud ka tõlkimisega.

Kaheksa aastat tagasi alustas ta hiljuti esitletud ulmeromaani kirjutamist. Teos kannab nime “6ism2e_dpt_error:_unsupported_personality”.

See koosneb mitmest kirjandusstiilist ja loost, mis kõik seovad üksteist omal viisil. Teos valmis pikka aega ent 2015. aasta sügisel andis ta ühel oma kirjandusõhtul lubaduse, et kirjutab raamatu valmis seitsme kuuga. Seda ta ka tegi.

Nüüdseks on Steven lõpetamas oma teist raamatut ja mõttes on juba kolmaski teos. Samuti plaanib ta ühe pikema novelli kirjutamist. Kirjandusblokk pole teda kunagi vaevanud ja põhjuseks peab ta seda, et alati on käsil mitu projekti.

Religioon Steveni elus

Islamiusu vastu hakkas Steven huvi tundma tänu oma praegusele abikaasale, kes on sündinud ja kasvanud muslimina. Pärast islamireligiooni tundmaõppimist tundis Steven, et see asetati ta eluteele ilmse põhjusega ning otsustas, et on aeg välja öelda usutunnistus ja hakata muslimiks.

Otseselt ateistiks pole Steven end kunagi pidanud. Pigem on ta olnud vastu organiseeritud religioonile. Ta on õppinud religioone ka ülikoolis ja teab nii judaismist, budismist kui ka hinduismist üsna palju ning oskab näha seoseid koraani ja piibli vahel.

Palverännak Mekasse

Steven on käinud lühikesel palverännakul ehk Umral. Sinna sai ta tänu ühele pakkumisele jõukalt muslimiperelt, kes viib uusi muslimeid Mekasse ja tasub ka kõik kulud. Reis kestis kaks nädalat ent Steveni sõnul võtab lühike Umra aega umbes neli tundi.

Sinna jõudes tuli tajuda enda ümbrust ning hakata sisse elama, et mõista, kus sa oled ja mis su ümber toimub.

Päris nii see ikka pole, et jõuad sinna ja kohe oled virgastunud guru, kolmas silm avaneb ja kiired lendavad igalepoole, naerab Steven.

Praegu on maailmas islamiusk ja muslimid pideva rünnaku all, kuid Steveni seisukoht selles osas on tagasihoidlik. Mingil määral ta kardab tuleviku pärast, sest ei tea, mis võib toimuma hakata. Üha enam halba jõuab inimesteni ja Steveni sõnul on see ka osaliselt just meedia süü – muidu ei oleks inimesed nendest halbadest asjadest teadlikud. Maailmas juhtub negatiivseid sündmusi pidevalt, aga meedia vahendusel jõuavad need meieni kergemini ja võimendatult.

Vaatamata kõigele saab Steven aga öelda, et tema ümber on inimesed ja sõbrad, kes on teadlikud tema usust ja aktsepteerivad seda. Inimesed harivad end rohkem ja on vaatamata meedia negatiivsest mõjust üha vastuvõtlikumad positiivsele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga