Loomekonkursi “Neljaseina kunst” parimad tekstid vol 1: Eriolukord – mis, miks ja kuidas?

fashion-woman-notebook-pen-34072

Eriolukord – mis, miks ja kuidas?
Rahel Hollman
Pirita Majandusgümnaasium, 8. klass

Elame pidevalt muutuvas maailmas, kus on tavaline, et iga sekund keegi sünnib ja keegi sureb. Tavaolukordades ei mõelda selle peale, kuidas eriolukorras hakkama saada, vaid elatakse päev korraga. Kuid ometigi oleme majanduslikult nii haavatavad ning nii mõnigi maa kardab majanduslanguse ja sellele järgneva majanduskriisi pärast.

Oleme olukorras, kus on saanud juba igapäevaseks, et päevane uute nakatumisjuhtude arv üle maailma aina kasvab. See on uus reaalsus, millega tuleb harjuda. Paar kuud tagasi tundus kauge tulevik see, et üks päev siin, armsas Eestis karantiinis istume – vabad bussiga liikumisest ja üleliigsetest kohustustest. Meile endalegi ootamatult oleme armsa Eesti nakatunud hirmsa viirusega. Kaks nädalat tagasi kehtestas Eesti Vabariigi Valitsus eriolukorra. Suleti kõik koolid ning seega visati paljud Eesti kodanikud justkui tundmatusse vette. Iga päev ei tea me, mis sündima hakkab. Et selle kõigega toime tulla, on vaja väga palju usku ning enesekindlust uue olukorraga toime tulemiseks.

On koole, kelle jaoks tundus see kõik väga ootamatu ja väga uutmoodi proovile panek. Minu arvates on Eesti koolid selle kahe nädala jooksul suutnud aga suurepäraselt toime tulla ja veest välja ujuda. Muidugi on suure panuse koolide jätkusuutlikkusse andnud ka Haridusministeerium, andes väga palju lahendusi ja võimalusi selle õppeaasta edukaks lõpetamiseks. Mitmed koolid on võtnud kasutusele erinevad platvorme tundide läbiviimiseks ning nii saab igale õpilasele selgeks, millal kasutada ехать ja millal ездить. See kõik on alles uus. Kui kaks kuud tagasi ei osanud ükski kooliõpilane unistadagi koduõppest, on nüüd saanud sellest meie kõigi tavaline koolipäev.

Kuigi Eesti tervishoiusüsteem on alati hea olnud ning ükski abivajaja ei ole jäänud abita, on praegune olukord parajaks katsumuseks. Arsti juurde ei tasu tormi joosta, isegi mitte koroonakahtlusega, kui sa just riskigruppi ei kuulu. Kuigi elu on näidanud, et COVID-19 tegelikult oma ohvreid vanuse järgi ei vali. Näiteks olgu toodud hiljutine juhtum Prantsusmaal, kus suri noor 16-aastane tüdruk, kellel varasemalt ühtegi kroonilist haigust diagnoositud ei olnud. Tuleb hoida nii ennast kui teisi valitsuse poolt kehtestatud piirangutest kinnipidamisega.

Selle kõige segaduse ja kriisi sees on aga Eesti Vabariigi Valitsus suutnud jääda resoluutseks ning ära pole kaotatud ühtegi demokraatlikule riigile iseloomulikku tunnust. Kuigi mõnele võib tunduda, et olles ülemaailmses kriisis on näiteks meie Riigikogu XIV koosseisu töö suures osas rikutud, toimib nii Riigikogu kui valitsuse töö ning mitte ükski seaduseelnõu ei jää kriisiolukorra tõttu läbi arutamata ega ka välja kuulutamata, kuigi väljakuulutamiseks võib kuluda veidi rohkem aega kui tavaliselt. Näiteks olgu toodud Riigikogus arutlusel olnud viimased eelnõud, mille hulgast võib leida ka muudel teemadel üles ehitatud eelnõusid kui COVID-19 poolt põhjustatud eelarve eelnõude mitmed lugemised. Riik on näidanud väga suurt valmisolekut kriisiolukorraga toimetulekuks. Lisaks, vahetult peale Eesti riigis eriolukorra kehtestamist otsustas Eesti Vabariigi President talle teistkordselt esitatud pensionireformi seaduse esitada Riigikohtule üle vaatamiseks ja analüüsimiseks seetõttu, et antud dokument ei olnud kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. See olukord näitas meile kui Eesti kodanikele seda, et demokraatlikus riigis vajalik võimude lahusus on endiselt olemas ning ka kriisiolukorra ajal on täpselt teada kõigi võimude piirid ja kohustused.

Meie riik on uue olukorra lävepakul ning keegi ei tea, kui kaua ning veel hullem, kui palju me veel kannatama peame. On loomulik, et selle olukorraga toimetulekuks on vaja väga suurt enesekindlust ja usku. Antud situatsiooni sees on kõik uues positsioonis. Kaks kuud tagasi ei osanud tavaline Tallinna kooliõpilane unistadagi olukorrast, kus saaks kodust õppida. Nüüd on kriisi näol tegu uue reaalsusega. On inimesi, kes arvavad, et vanusest sõltuvalt on nemad COVID-19-st kaitstud. Samas leidub ka neid, kes liialt muretsevad. Olgu siinkohal öeldud, et parim viis haigusest hoidumiseks on siiski ju kodus püsida ning käsi pesta. Hetkeolukorras on Eesti riik kriisiga hästi toime tulnud ning demokraatliku riigi tunnused pole kuhugi kadunud. Hoiame ennast ja teisi ning püsime kodus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga