Režissöör Anu Auna film eneseotsingutest ja unistustest

Film „Polaarpoiss“. Pildil Hanna (Jaanika Arum) ja Ralf (Kaspar Velberg). Foto Gabriela Liivamägi
Film „Polaarpoiss“. Pildil Hanna (Jaanika Arum) ja Ralf (Kaspar Velberg). Foto Gabriela Liivamägi

Mais linastub Eesti kinodes uus kodumaine mängufilm “Polaarpoiss”, mis jutustab tundeküllase loo armastusest, kirest ja noorusest. Mis meid tegelikult elus õnnelikuks teeb ja kuidas tänapäeva edukultusele orienteeritud ühiskonnas leida oma isiklik ja õige tee?

Stsenarist ja režissöör Anu Aun räägib filmist, armastusest, noortest, ootustest, eneseotsingutest, luhtumistest ning õnnestumistest ehk kõigest sellest, mis on oluline ühe noore inimese elus, ning see kõik kajastub ka filmi peategelase elus.

Mida õpetab film “Polaarpoiss” Eesti noortele?

Filmi eesmärgiks ei ole kindlasti noortele moraali lugeda, pigem olen stsenaristi ja režissöörina püüdnud sellesse filmi põimida oma isiklikku tõde.

Minu arvates on noore inimese jaoks väga oluline õppida end tundma ning tulevikuteed valides järgida oma südant. Kui oled pidevalt ametis sellega, et püüad vastata vanemate, kooli, kallima või ühiskonna ootustele, ei ole seda võimalik teha. Tuleb endalt küsida: mis on siin elus see, mis mind õnnelikuks teeb? Ja mis on see, mida minul on maailmale head pakkuda? Kui neile kahele küsimusele vastatud saad, siis oledki oma teeotsa leidnud. Kõigi meele järele ei ole võimalik olla ega peagi olema.Kõige tähtsam on olla iseenda meele järele – käia oma teed enda südametunnistuse järgi ja uskuda, et maailmal on sind vaja just sellisena nagu sa oled.

Fotol filmi „Polaarpoiss“ režissöör Anu Aun

Fotol filmi „Polaarpoiss“ režissöör Anu Aun

Milline on filmi peategelane?

Mattias on 17-aastane andekas noormees, kelle kireks on fotograafia. Tema suurimaks unistuseks on pärast keskkooli Berliini õppima minna. Temas on peidus nii poisilikke krutskeid, elurõõmu kui ka sügavust. Tal on soe süda, kuid temas on ka tärkavale kunstnikule omast egoismi ja ebakindlust. Mattiasel on mõistev ema, korralik kool ja toredad sõbrad. Kui ta armub bipolaarsesse tüdrukusse Hannasse, peab Mattias tüdruku südame võitmiseks vajalikuks tõestada, et on sama vabameelne ja hulljulge kui neiu. Seda tehes seab noormees ohtu kogu oma tuleviku ning leiab end ühel hetkel olukorrast, kus on sunnitud otsa vaatama oma tumedamale poolele ning õppima seda taltsutama.

Kas Teie arvates kannatavad noored tänapäeval stressi all?

Mulle tundub, et kodu, kooli ja isegi eakaaslaste surve ning ootused edukaks olemisele meie ühiskonnas aina kasvavad. Ma kardan, et kui me midagi ette ei võta, on meil üles kasvamas terve põlvkond katkise hingega inimesi, kes lähevad läbi elu tundega, et nad pole piisavalt head, isegi kui annavad endast kõik.

Polaarpoiss tahvli ees. Pildil filmis õpetaja (Andrus Vaarik) ja Mattias (Roland Laos). Foto Gabriela Liivamägi

Polaarpoiss tahvli ees. Pildil õpetaja (Andrus Vaarik) ja Mattias (Roland Laos). Foto Gabriela Liivamägi

Millised tegurid mõjutavad noorte vaimset tervist Teie arvates kõige enam ja miks?

Kui me räägime noorte depressioonist või enesetapukatsetest, siis näen kahte peamist põhjust. Esiteks see, et noortele tundub justkui valmistaks elu rohkem piina kui naudingut. Teiseks näen, et noor ei tunne, et ta on väärtuslik ja tema elul on mõte. Kui tahame päriselt tegeleda noorte vaimse tervise probleemidega, tuleks keskenduda pigem sellele, kuidas aidata noortel end väärtuslikuna tunda ja kuidas korraldada nende elu nii, et selles oleks rohkem rõõmu ja naudingut.

Lastelt oodatakse juba väga varajases eas liiga palju – loodetakse maksimumtulemusi nii koolis, sporditreeningutes, muusikakoolis kui ka muudes harrastustes. Ma ei kahtle, et nii lapsevanemad kui ka õpetajad soovivad seda tehes oma südames lastele parimat.

Paljud neist ei aimagi, kuidas suurte ootuste seadmine noortele mõjuda võib. Kuidas noor inimene ka ei pingutaks, enamik neist ei suuda ebarealistlikult kõrgetele ootustele vastata. Ja miks ta peakski? Kui noor inimene tajub, et ei vasta kõigi ootustele, siis ta tunneb end läbikukkununa. See tunne võib teda saatma jääda kogu eluks, kahandades tublisti inimese eneseusku ning võimet tulevikus midagi olulist korda saata.

Paljud noored soovivad minna eneseavastusretkele ja elukogemusi hankima välismaale ega mõtle varakus eas suhte loomise peale. Milline mõju võib armastusel olla noorte tulevikuvalikutes ja suuna valimisel elus?

Kui sinu ellu tuleb armastus, siis oleks rumal seda ära põlata lihtsalt seetõttu, et aeg pole õige. Samas ei tohiks armastuse pärast ka oma elu elamata jätta või unistustest loobuda. Muidu võib juhtuda, et sa ei anna seda ohverdust hiljem andeks ei endale ega oma kaaslasele.

Filmis “Polaarpoiss” paneb peategelane Mattias toime kuriteo. Kuidas oleks ta saanud sellest hoiduda ja kas keegi oleks võinud teda aidata?

Mattias paneb filmis toime kuritöö sel hetkel, kui laseb oma emotsioonidel enda üle kontrolli haarata ja kaotab seejärel enesevalitsuse. Üheks suurimaks valu põhjustajaks meie eludes on, kui me ei kontrolli oma emotsioone – need kontrollivad hoopis meid. See on väga suur kasvamise koht, kui inimene õpib vastutama mitte ainult oma tegude, vaid ka tunnete eest. Seda osates jääb väga palju sõnu ütlemata ja tegusid tegemata, mida hiljem oleks põhjust kahetseda.

Palju räägitakse, et kunstikoolidesse sisseastumiseks peab näitama, kes sa oled ja milline on sinu elukogemus. Mattias viibis eneseleidmiseks hullumajas, olles eelnevalt toime pannud kuriteo. Kas film näitab valitsevaid müüte kunstniku elukogemusest või piisaks tegelikkuses noorel ka muust, et ennast leida – kas see kannatus on eneseavastusretkel tõesti vältimatu?

Isegi kõige suurematest kannatustest pole eneseleidmisel mingit abi, kui sa sellest enda kohta midagi ei õpi. Selleks, et ennast avastada, pole kindlasti tarvis rängalt kannatada – vaja on aega ja soovi endasse süveneda.

Miks on Teie arvates eneseleidmine tänapäeval nii oluliseks teemaks kujunenud?

Mulle tundub, et tänapäevane edule orienteeritud ühiskond mõistab aina enam, et inimesel, kes teab, mis teda õnnelikuks teeb, on suurem tõenäosus olla edukas. Usun, et eneseotsing on kogu elu kestev protsess. See, mida täna enda kohta avastad, ei pruugi viie aasta pärast enam kehtida. Otsi vastuseid küsimustele enda seest ja küsi, mis on sinu jaoks tähtis just täna – need vastused juhatavad õigete tegude ning valikuteni.

Miks on filmis esinevaks haiguseks just bipolaarsus?

Mind huvitab bipolaarsus eelkõige seetõttu, et on väga raske määratleda, kust jookseb piir bipolaarse ja väga tundliku inimese vahel.

Millele peaksid noored mõtlema, et mitte sattuda stressi neile seatud ootuste, pingete ning soovi tõttu olla edukas?

Edu on suhteline. Mõelge kõigepealt põhjalikult, mis on teie jaoks elus tähtis, ja alles seejärel asuge selle poole pürgima. Ärge lähtuge sellest, mida üldsus eduks peab, sest kuulsus, rikkus ja avalik tunnustus ei pruugi sugugi kõiki õnnelikuks teha.

Kui meie koolisüsteem oleks loovam, kas noortel oleks kergem ennast leida?

Kindlasti, minu arvates on kõige tähtsam arendada lastes loovust, mõtlemise, analüüsi ja seoste loomise võimet. Need viie peale pähetuubitud valemid ja aastaarvud kustuvad mälust niipea kui neid enam ei kasutata, aga mõtlemisoskust ja loovust läheb vaja iga päev.

Kui olite ise 15–17-aastane, mis põhjustas siis teile kõige enam peavalu ja kannatusi ning mida surus peale tolleaja ühiskond?

Mulle tundub, et probleemid olid sel ajal suuresti samad, kuid nüüd need on lihtsalt palju rohkem süvenenud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga