Noored teadvustavad liikumise kasulikkust

Foto Marion Michele. Allikas unsplash.com
Foto Marion Michele. Allikas unsplash.com

Noored hindavad oma liikumisaktiivsust ebapiisavaks. Takistuseks on nii ajanappus kui ka suur koolikoormus. Õnneks saadakse aru, et liikumine on tervise seisukohast hädavajalik ja annab hea enesetunde. 

Mitmete uuringute (Tervise Arengu Instituut 2016)* järgi ei liigu Eesti noored piisavalt ja paraku on see tendents aina süvenemas. 2016. aasta sügisel viis Tallinna Spordi- ja Noorsooamet neljas Tallinna koolis läbi küsitluse*, millest selgus, et ka noored ise (3/4 vastanuist) hindavad oma liikumist ebapiisavaks ja usuvad, et peaksid rohkem kehaliselt aktiivsed olema.

Noored on küllaltki teadlikud liikuva eluviisi kasulikust mõjust tervisele ja peavad sporditegemist hea enesetunde saavutamisel vajalikuks. Neid teadmisi aga igapäevaselt ei rakendata. Peamiste takistustena toodi välja aja- ja huvipuudust ning väsimust. Levinud olid ka muud probleemid, näiteks tervisemured, varasemad vigastused, rahapuudus jms. Pooled vastanutest tõid välja, et takistuse ületamine ei sõltu neist endist ja olid seisukohal, et barjääre polegi võimalik ületada. Arvati ka, et liikumise suurendamiseks peaks hoopis koolikoormust vähendama.

Pilt 5.1

Millised võiksid olla lahendused?

Ühe võimaliku lahendusena tuleks enda jaoks lahti mõtestada, mida liikumine ja spordi harrastamine tegelikult tähendab. See ei pea endast kujutama üksnes treenimist – liikumisaktiivsust saab suurendada ka lihtsate igapäevaste tegevustega. Näiteks trepist kõndimine, jalgsi või jalgrattaga kooli minemine, aiatööde tegemine jne.

Teine võimalus on planeerida oma aega, võttes arvesse liikumisvajadust. Nädala- või päevaplaani koostades on oluline sinna lisada aega ka sporditegevuseks. Eksami- ja kontrolltööde perioodidel võib see olla keeruline. Pigem võiks sellisel ajal vähendada pingutuse intensiivsust või mahtu, kuid kehalist aktiivsust täielikult ära jätta ei tohiks.

Kolmas võimalus on arendada enda vaimseid oskusi. Esimese sammuna peaks aru saama, milliseid takistusi saab ise muuta ja mida mitte. Näiteks ajapuudus, väsimus ja motivatsioonipuudus on tegurid, mida saab igaüks mõjutada. Halb ilm ja pikad koolipäevad ei ole õpilase enda teha. Oluline on keskenduda muudetavatele teguritele ja neile järjepidevalt lahendusi otsida.

*Küsimustik viidi läbi 2016. aasta oktoobris. Sellele vastasid nelja Tallinna kooli 10. klassi õpilased, kes osalevad 2016/2017. õppeaastal Tallinna Spordi- ja Noorsooameti korraldatavas liikumisaktiivsuse pilootprojektis. Küsimustik viidi läbi veebikeskkonnas eesti- ja venekeelsena ning vastanuid oli 133 – 61 poissi ja 72 tüdrukut.

*Tervise Arengu Instituut. 2016. Uuring: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. Tallinn.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga