Noored kirjutavad: kogemused rahvusvaheliselt konverentsilt

Foto: erakogu
Foto: erakogu

Kaks aktiivset Tallinna linna noortevolikogu noort osalesid 9.–11. septembril 26. BSSSC (Läänemere riikide subregionaalse koostöö) konverentsi raames toimunud noorteseminaril. Konverentsi teemafookus oli solidaarsusel, osalusel ja tarkadel valikutel parema tuleviku nimel. Neis teemades said kaasa rääkida ka noored. Alljärgnevalt saab lugeda kahe noore, Linda Maria Laane ja Sanne Orgi kogemuslugusid. 

BSSSC (Baltic Sea States Subregional Co-operation) on Läänemere-äärsete riikide alampiirkondade poliitiline võrgustik, mille missioon on edendada ja kaitsta otsustuskogude kaudu Läänemere piirkonna huve ning süvendada koostööd Läänemere ääres asuvate riikide vahel. Organisatsioon korraldab igal aastal töötubasid ka noortele, kus arutatakse aktuaalseid sotsiaalpoliitilisi probleeme. Kord aastas toimub konverents, kuhu peale organisatsiooni liikmete ja riikide esindajate on kutsutud oma visiooni jagama noorsoo esindajad.

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Esimene päev suurel rahvusvahelisel konverentsil

Esimesel päeval Gdanski jõudes korraldati noortele kohe ekskursioon. Selle esimesel poolel külastasime Euroopa Solidaarsuse Keskust, kus õppisime solidaarsusliikumise ajaloost Gdanskis. Solidaarsusliikumine algas 1980. aastal Gdanski laevatehases, kus inimesed tulid kokku, et kaitsta töötajate huve ning viia läbi sotsiaalne muutus. Liikumine oli kommunistliku valitsuse vastu.

Muuseumiosas nägime artefakte ja rekonstruktsioone selle ajastu kodudest ning kontoritest. Nägime pilte solidaarsusliikumise liikmetest, kes olid suures osas laevatehase töölised, protestimas ja streikimas, ning kuulsime ka ümberjutustatuna nende lugusid.

Ekskursiooni lõpus nägime filmilõike sellest, kui valitsus oli sunnitud osalema läbirääkimistel Solidaarsuse ametiühinguliikumisega. Film oli emotsionaalne ja pingeline ning näitas meile, kui suur jõud võib olla sellel, kui inimesed tulevad kokku ja seisavad üksteise eest ehk kui inimeste vahel on solidaarsus.

Teine osa ekskursioonist oli ringkäik linnas, kus näidati meile nii rikkamaid kui ka vaesemaid piirkondi. Arhitektuur oli üleüldiselt väga kaunis, kuid peamine vahe vaesemate ja rikkamate piirkondade vahel oli selles, kuivõrd hoolitseti kodude eest. Vaesemates piirkondades olid fassaadid unarusse jäänud ja hoovid korrast ära. Seal aga nägime rõõmsaid lapsi ringi jooksmas ja kilkamas, lahkeid inimesi vastu naeratamas. Jõukamates piirkondades nägime üldiselt vähem inimesi, kuigi oli pühapäevane päev.

Teise päeva veetsime Pomorze vojevoodkonnas, kus korraldati töötuba, mille viis läbi näitekirjanik Rita Jankowska. Selle töötoa eesmärk oli nii omavaheline tutvumine kui ka ühtse grupina töötamine ja meeskonnatöö.

Suure osa töötoast veetsime mängides mänge, mis aitasid meil alguses enda keha ja liikumist paremini tunnetada ning panid meid seejärel aina enam ühtse grupina liikuma. Meid jagati ka väiksematesse rühmadesse, kus anti ülesandeks oma kehaga väljendada sotsiaalseid nähtusi, nt kujutada ühiskonda, kus kõik on võrdsed, või ühiskonda, kus mitte keegi ei ole võrdne. Huvitav oli näha, kui sarnane oli erinevate riikide noorte nägemus, isegi kui lähenemised olid erinevad.

Pärast töötuba valiti BSSSC organisatsiooni uus noorte esindaja, kelleks sai Norrast pärit Agnes Lusti, kellel on Eestis perekonnasidemed.

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Linda Maria Laane: põnevad ideed rohelise majanduse jätkusuutliku tuleviku teemadel

Töötuba, milles suurel konverentsil osalesin, käsitles rohelise ja jätkusuutliku tuleviku teemat. Arutasime koos teiste noortega, mida tahaksime konverentsil selle kohta öelda ja panime oma ideed kirja.

Rääkisime nii ringmajandusele üleminekust, plastikust ookeanis kui ka tarbijaühiskonna käitumisest. Meie grupis oli peale minu noori Saksamaalt, Rootsist, Venemaalt ja Poolast. Igaüks rääkis oma riigi olukorrast ja sellest, milliseid meetmeid seal juba rakendatud on.

Arutelu käigus selgus, et Rootsi on rohelise majanduse poolest kõige edukam. Näiteks on Rootsis parandusteenustel väiksem käibemaks, et motiveerida inimesi oma asju odavamalt parandusse viima, selle asemel et iga katkine asi kohe uuega asendada ja vana ära visata.

Samuti on Rootsi ja Saksamaa elanikel kergem prügi sorteerida – neil on palju erinevatele materjalidele mõeldud prügikaste, mis asuvad tavaliselt hoovides. Olen märganud, et Eestis paiknevad konteinerid harvemini ja elamurajoonidest kaugemal, mistõttu on osale inimestest prügi sorteerimine natuke tülikam tegevus ning pigem visatakse kõik pikemalt mõtlemata ühte suurde konteinerisse.

Oma töötoas tegime slaidiesitluse ning pärast poliitikute ja ülikooliteadlaste esinemist anti meile ka poodiumil sõna. Rääkisime, mida näeme Läänemere riikides probleemidena, näiteks liigne tarbimine ja prügi meres, samuti riikide erinevustest ringmajandusele üleminekul. Pakkusime ka lahendusi, kus tõstsime esile pakendite pantimise, keskkonnamaksud ning riikidevahelise koostöö ringmajanduse mudeli adapteerimises. Meid kuulati ära ja küsiti küsimusi ning saime osaleda väikeses diskussioonis. Sessiooni lõpus kuulsime korraldajatelt kiidusõnu esitluse kohta ja olime ka ise endaga väga rahul.

Sanne Org: solidaarsusest põlvkondade vahel

Minu töötoa teema oli solidaarsus põlvkondade vahel. Valmistusime selleks oma noortegrupiga ekspertide paneelile küsimusi välja mõeldes.

Sessiooni alguses kuulasime ekspertide ettekandeid. Esinejad olid Tim Van-Rie, kelle tegevusala on sotsiaalküsimused ja kaasamine Euroopa Komisjonis; Piotr Wolkowinski, kes on juhtiv ekspert sotsiaalse innovatsiooni edendamisel, Zuzanna Staszelis ja Roksana Skora, kes on Poola Punase Risti esindajad ning koordineerivad projekti Senior ON; Artur Ryszkiewicz, kes on BSSSC noorte esindaja liikumises ReGeneration2030 ning viimasena Sylwia Bruna, kelle ettekanne rääkis Euroopa Solidaarsuse Keskusest ja solidaarsusest.

Kuigi olime valmistanud ette küsimused, et pärast ettekandeid diskussiooni edendada, polnud see tegelikult kuigi vajalik, sest väga huvitavaid esitlusi kuulates tekkis kõigil palju mõtteid.

Minu jaoks oli kõige mõtlemapanevam ettekanne Tim Van-Riel, kelle kõnes oli huvitavat statistikat Euroopa Liidu populatsiooni vananemise ja noorte töötuse kohta ning statistika põhjal tehtud ennustused. Lisaks Piotr Wolkowinski, kes kõneles meile oma õpilastest, arutles selle üle, kuidas generatsioonid omavahel ei suhtle ja miks see nii on, lisaks arutles noorte vähese poliitikahuvi üle.

Diskussiooni käigus arutasime kõike, mida olime kuulnud – kuidas panna erinevaid põlvkondi üksteisega suhtlema, miks me ise ei pruugi teistest põlvkondadest inimestega suhelda ning kuidas on selline generatsioonidevaheline lõhestumine toimunud ja mis võiksid selle tagajärjed olla.

Kuulsime huvitavatest meetoditest, kuidas mõnes riigis on juba üritatud seda edendada näiteks nii, et lasteaia õpilased on suunatud aega veetma vanadekodu elanikega. Arutasime ka, miks noored ei taha niivõrd poliitikaga tegeleda ning kõige huvitavam mõte, mis välja toodi, oli see, et noortele ei anta tihti ka selleks võimalust. Kardetakse, et noored inimesed võivad olla oma vaadetes rohkem polariseeritud ja teha radikaalsemaid poliitilisi valikuid. Statistika on aga näidanud, et alla 18-aastased noored hääletaksid praeguse valijaskonnaga samamoodi. Vastupidist on tõestanud just hiljutine Brexit Suurbritannias, kus hoopis vanem generatsioon hääletas massiliselt Euroopa Liidust lahkumise poolt.

Kuigi arutlesime palju, leian, et olime ajanappuses. Mõtteid tuli kindlasti rohkem, kui neid arutada saime, aga sessioon oli väga innustav. Olen hakanud rohkem märkama erinevaid generatsioone sotsiaalsetes olukordades, üritan rohkem kaasata erinevaid põlvkondi enda ellu, et saaksime vahetada mõtteid, ideid ja kogemusi, ning mõelda, kuidas saaksime seda eraldatust oma ühiskonnas vähendada.


 

Artikli autorid:
Linda Maria Laane , Sanne Org,
Tallinna linna noortevolikogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga