Miks pole kõik määratud lõpetama kooli medaliga?

Foto Pixabay.com
Foto Pixabay.com

Teie ees on keeruline ülesanne, kuid te ei suuda sellele kuidagi keskenduda? Mõtted on kogu aeg mujal ja te ei saa isegi mõneks minutiks ülesandele pühenduda, kuigi veerandi lõpp või kontrolltöö on juba ukse ees?

Siinkohal tuleks endale teadvustada, mis aitab keskenduda, mis segab ja kuidas end häälestada produktiivseks tööks. Pingelise töö käigus aju aktiivsus nõrgeneb, seepärast tuleb aeg-ajalt lubada endale veidi puhkust. Kogu häda on aga selles, et puhkus kipub vahel pikemaks venima.

LAISKUS

See on esmane põhjus, miks õpib tänapäeva õpilane halvasti. Muide, kõike alljärgnevat pean ka enda kohta käivaks. Öeldakse, et laiskus sündis enne meid. Kuid see ei tähenda, et laiskusest pole võimalik jagu saada. Laiskuse taga on peidus mitmed õigustused: «mulle pole seda õppeainet tarvis», «seda eriala ma tulevikus ei vaja», «mulle piisab täielikult «kolmest», sest ma ei kavatse oma ülejäänud elu end selle ainega siduda» jne. Ei võitle vaid see, kes ei taha laiskust seljatada – mina püüan võidelda.

MÄNGUD JA INTERNET

Minu arvates on see oma mõjult laiskuse järel teine põhjus, mis õppimist segab. Sotsiaalvõrgustikud, internetimängud, online-filmid – see võtab tänapäeva õppurilt pool elu. Kuid 21. sajandi suurim häda on nutitelefonisõltuvus. See on nagu veekeeris ja ka mina pole erand – see tõepoolest kisub endasse!

MAGAMATUS

Veel üks põhjus. Isegi kui puhkad kaks päeva, tahad ikkagi magada. Mõtled, et homme on ka päev, võib minna varem magama ning probleemideta üles tõusta. Ent paraku selline olukord kordub – kui mitte iga päev, siis üle päeva. Koolitunde on paljuvõitu. Mida ka ei teeks, pärast kella kuut väsid igal juhul. Kuid on veel lisatunnid (inglise keel, sport jne), ilma milleta pole kuidagi võimalik läbi ajada. Ma arvan, et õpilastel on väga suur koormus. Lisaks sellele peame tegema koduseid õppetükke vähemalt kolm tundi, sest iga õpetaja peab oma ainet kõige tähtsamaks.

Tahaks ju ka sõpradega ja tüdrukutega aega veeta, kuid isikliku elu jaoks ei jää aega ning täiskasvanuelu pole enam mägede taga.

Kui vabaneda kõigist eespool nimetatud ärritajatest, mis segavad meil õppimisele keskendumast, siis oleksime me kõik, õppurid, medalistid. Või vähemalt õpiksime eranditult neljadele ja viitele. Kuid mulle tundub, et siis oleks maailm hall – meile kõigile ei jaguks erksaid värve. Arvan, et paljusid ei rõõmustaks, kui kõik sarnaneksid üksteisega nagu mõnes ulmefilmis.


Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

Märksõnad

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga