Noorsootöönädala puhul vestlesime Merilin Ülemiga, kes töötab Põhja-Tallinna Noortekeskuses noorsootöötajana. Uurisime, milline oli enne noorsootöötajaks hakkamist tema enda kokkupuude noorsootööga, mis see noorsootöö õigupoolest on ja kuidas ta noori läbi oma töö toetab. Head lugemist!
Ole hea ja tutvusta end lühidalt.
Mina olen Merilin ja töötan Põhja-Tallinna Noortekeskuses noorsootöötajana. Armastan oma tööd väga. Tunnen elust suurt rõõ
mu ning soovin ka teistele inimestele tuua positiivseid emotsioone ja aidata neil toime tulla negatiivsusega.
Kuidas sai sinust noorsootöötaja ja kaua oled valdkonnas tegutsenud?
Noorsootöösse sattusin niimoodi, et ma ei teadnud, kes ma olen ja mida soovin teha ning siis jäi mulle tee peale ette Kuressaare Noortekeskus, kuhu astusin sisse ja vaatasin, et mida nad seal toimetavad. Tuli välja, et päris vingeid asju teevad ja tahtsin ka teha. Praeguseks olen valdkonnas tegutsenud pisut üle kahe aasta.
Millised olid sinu kokkupuuted noorsootöö valdkonnaga enne kui noortekeskusesse tööle läksid?
Ma ise noorena noortekeskustes ei käinudki. Maakohtades on ikka see, et viimane buss koolist koju läheb kohe pärast viimast tundi, nii et see kultuur läks minust mööda. Seega, Kuressaare Noortekeskuses vabatahtlikuks olemine oligi minu põhiline kokkupuude.
Mida noorsootöö sinu jaoks tähendab?
See tähendab esmajoones noorte soovide ja vajadustega arvestamist. See on pidev töö sidemete kestvaks loomiseks ja uuendamiseks ning uute kaasamismeetodite väljamõtlemine. See on ka elamine läbi mängu ja iseenda pidev areng, innovatsioon ja entusiasm.
Töötad Põhja-Tallinna noortekeskuses. Ole hea ja räägi, millised on sinu peamised ülesanded noortekeskuses?
Minu kõige tähtsam ülesanne on olla noorte jaoks olemas. See olemasolemise vorm on iga päev erinev – see võib olla mäng või lihtsalt vestlus. Lisaks sellele püüan alati koos meeskonnaga välja mõelda tegevusi, mis noortele korda läheksid. Neid tegevusi tuleb seejärel ka ette valmistada ja läbi viia. Püüame noori kaasata ja neid omavahel tööle panna. Noortele tuleb ka toeks olla nende projektide läbiviimisel ning anda neile seda infot, mida nad veel ei tea. Vahepeal tuleb tegeleda ka dokumendihalduse ja projektide kirjutamisega.
Millisena näeb välja sinu tööpäev?
Iga päev on isemoodi! Kuid hommikud mööduvad tavaliselt töötubasid ja ringe ette valmistades, projekti kirjutades või mõnel koosolekul. Noorte saabudes tervitan neid ja loon kontakti, uurin, kuidas neil läheb. Vahel on kellelgi koolitöös nõu vaja, vahel tahab keegi koos teed juua. Mõni päev saab rohkem avatud osas olla, mõnikord on vaja kontoris asju ajada. Olen küll püüdnud teha endale päevaplaani, kuid kogemus näitab, et nädala eesmärkide visualiseerimine on tõhusam meetod, sest päev oma olemuselt on üpriski hektiline.
Mis sulle sinu töö juures kõige rohkem meeldib?
Spontaansus. Eriti äge on, kui tuleb noor ja tal on idee ning ma saan aidata tal selle ellu viia. Usun, et minu töö muudab noorte elu. Mulle väga meeldib ka meie meeskond ja kõik need inimesed, kellega olen läbi oma töö kokku puutunud. Mulle meeldib, kui saame teiste noortekeskuste ja kogukonnaga koostööd teha. Mõnikord juhtub, et enda sees on selline tunne, et nüüd sai õige asi tehtud, aidatud ja kontakt loodud – see meeldib mulle ka väga.
Kes on need noored, kellega sa noortekeskuses kokku puutud. Mis on nende peamised probleemid ja millist abi/nõu nad noorsootöötajatelt ootavad/soovivad?
Noori on võimatu niiviisi lahterdada. Igal noorel inimesel on oma unikaalne maailmapilt ning sellest tulenevad mured ja rõõmud. Seetõttu on abi ja nõu väga erinev. Vahel tuleb abistada praktiliste asjadega, näiteks koolitöödega. Teinekord on jällegi vaja toeks olla mõne hinges pesitseva mure jagamisel. Neid teemasid on igasuguseid ja mulle teeb rõõmu, kui saan nende jaoks olemas olla.
Millised võimalused on noortel Põhja-Tallinna noortekeskuses omaalgatuseks? Oleme omaalgatusele väga vastuvõtlikud ja ootame seda isegi rohkem! Püüame alati leida võimalusi, mis aitaksid noortel oma eesmärke saavutada. Hetkel käib meil üks vahva kokanduse projekt, mis sündis noorte soovist parendada oma eakaaslaste toitumisharjumusi ja see on noortele väga hästi peale läinud. Noorte ideed on tavaliselt esindatud ka suuremate ürituste korraldamisel, kuid igapäevatöös püüame alati jälile jõuda, mis on see noore soov, mida saaksime oma võimaluste raames aidata teostada.
Põhja-Tallinna noortekeskuses töötab ka välisvabatahtlik. Mida annab välisvabatahtliku kaasamine noortekeskusele, mida noorele?
Mulle tundub, et kõigepealt toob välisvabatahtlik üldiselt elevust ja põnevust. Uued ideed aitavad noortekeskuse tööd uutmoodi käivitada. See aktiivsus ja algatusvõime, mille ta endaga kaasa võttis, on meid juba praeguseks kõvasti aidanud – ikka on ju tore, kui keegi väljastpoolt tööd vaatleb ja oma vaatenurki lisab.
Noore jaoks on see uue kontakti loomise võimalus, oma mõtete jagamise võimalus uues vormis. Kindlasti on see noore jaoks lõbus ja uutmoodi kogemus, näeme, et meie välisvabatahtlik on juba paljude noortega kontakti leidnud.
Noortekeskused tegutsevad aktiivselt ka sotsiaalmeedias. Milleks ja miks kasutab Põhja-Tallinna noortekeskus sotsiaalmeediat?
Noorsootöö peab olema seal, kus on noored, seega kasutame sotsiaalmeediat, et info meie tegemistest jõuaks ka nende noorteni, kes igapäevaselt noortekeskuses ei käi. Nii tekitame neis huvi ja ehk seavad nad isegi sammud meie juurde. Lisaks aitab see olemasolevatel noortel meie tegemistega kursis olla. Loomulikult on sotsiaalmeedia võimalus reklaamida oma tegevusi vanematele ja teistele huvigruppidele. Lisame sinna pidevalt videoklippe ja fotosid olnud üritustest ja reklaamime tulevaid. Selleaastase kriisi ajal oli sotsiaalmeedia meie jaoks väga oluline tööriist, et kontakti noortega hoida ajal, mil nad ei saanud noortekeskusesse tulla. Sel perioodil õppisime palju ja tunneme end nüüd selles keskkonnas kindlamalt. Avasime uusi kanaleid, et erinevaid vajadusi katta ja rohkem noorte jaoks olemas olla.
Kellele sobib töö noortekeskuses? Milliseid isikuomadusi ja teadmiseid on vaja, et seda tööd edukalt teha?
Ma ei tea, kas olen oma lühikese kogemusega just parim inimene kommenteerima edukat tööd noortekeskuses, kuid oma vaatluste käigus olen täheldanud, et edukas noorsootöötaja on see, kes ka ise on justkui noor, vahet pole, mis vanuses ta tegelikult on. See töö eeldab valmisolekut niiöelda “jooksu pealt” mõelda ja kärmelt reageerida. Ma arvan, et sõbralik ja empaatiline inimene, kes usaldust äratab, on noortele parim eeskuju. Ja inimesi tuleks võrdselt võtta. Töö noorsootöötajana nõuab vaimset vastupidavust, enesehindamise oskust ja oma aja planeerimise võimekust.
Käimasoleva noorsootöönädala põhisõnum on “Loon ise oma elu”. Mida see sinu jaoks tähendab?
Mulle täiega meeldib see sõnum! See võiks olla peegli peal kirjas, et seda iga päev endale meelde tuletada. Minu jaoks tähendab see, et vastutan ise selle eest, mismoodi ma maailma näen, missuguse reaalsuse loon. Mulle näib, et mõnikord ehk kiputakse unustama, et elus on piiramatud võimalused tegemaks seda, mida hing tõeliselt soovib. Mõtlen siinkohal just selle sisemise õnnetunde peale. Selleks, et neid võimalusi näha, tuleb muuta oma mõttemustreid ja hakata elu vaatama uue nurga alt. On olnud hetki, kus kahtlen oma otsustes, kuid olen aja jooksul taibanud, et vajalik on elu usaldada. Väljakutsed on ka selleks, et jõuaksime iseendas edasi. Ja mõnikord on hea idee küsida, et mida elu võiks minult soovida?
Millised on lähiaastate suurimad väljakutsed noorsootöös?
Siinkohal jookseb mõte justkui mitmes suunas. Missugune saab lähiaastatel olema noorsootöö vorm, kuidas viime oma tööd rohkem e-noorsootöö peale ja kuidas seda teha nii, et noored tunnevad sama tugevat sidet? Kindlasti tuleks mõtiskleda, kuidas üha kiirenevas maailmas mahtuda noorte plaanidesse. Lisaks sellele saab ilmselt rohkem mõelda, mismoodi pakkuda atraktiivseid tegevusi 14+ vanuseklassile, keda praegu noortekeskustes vähem on, kuid kes samuti kontakti ootavad.
Tunnen, et natuke on raske ennustada, eks kõik, mis ette tuleb, saab lahendatud ja kõikidest väljakutsetest väljume ikka tublimate ja osavamatena.
