Lea Wagner – vabatahtlik noor Tallinna pääsküla noortekeskuses

Foto autor Karsten Hanke
Foto autor Karsten Hanke

Lea Wagner on Saksamaalt pärit vabatahtlik, kes on valinud oma pikaajaliseks Euroopa vabahatlikuks teenistuseks just Eesti. Ta töötab Tallinnas Pääsküla noortekeskuses noorsootöötajana, annab kitarritunde ning armastab koos noortega küpsetada. Noor Tegija viis Leaga läbi intervjuu ning uuris, kuidas on ta Eestis kohanenud, mis talle meie väikese riigi juures meeldib ning kes Lea üldse on. 

Lea ja tema hobid

Lea Wagner on 18-aastane noor neiu ja pärit Saksamaa pealinnast Berliinist. Eelmisel aastal otsustas ta peale gümnaasiumi lõppu minna Kesk-Euroopasse vabatahtlikuks. Algselt kandideeris neiu Norra ja Rootsi, Balti riigid jäid esialgu kahe silma vahele. Hiljem meenusid talle ka Eesti, Läti ja Leedu ning Lea otsustaski Eestisse kandideerida. Palju Lea sellest riigist küll ei teadnud, ainult seda, mida tuttavad olid rääkinud. „Öeldi, et on ilus riik,“ sõnas Lea.

Peale muusika armastab Lea ka süüa valmistada. „Ma isegi ei pea seda sööma, ma lihtsalt armastan kokata.“

Kõige hingelähedasem hobi on Lea jaoks muusika. Ta on kümme aastat kitarri mänginud ning olnud ka mitmes bändis. Berliinis oma sõpradega ning Eestis viibides on ta koos mitmete vabatahtlikega loonud grupi nimega Two Dudes and The Germans.

Foto autor Angela Bonache Rodriguez

Foto autor Angela Bonache Rodriguez

Pääsküla noortekeskuses annab Lea ka kitarritunde. Vabatahtlikuks tulles olid kitarritunnid just see, mida ta teha soovis. Muusika tähendab Lea jaoks kõike – hinges moodustab see temast suure osa ning ta kuulab hea meelega kõiki muusikažanreid. Ta viibib igapäevaselt justkui oma maailmas, kui kõrvaklapid peas muusikat kuulab. Tulevikus jätab Lea muusika enda jaoks siiski ainult hobiks, kuna ei näe, et sellega saaks karjääri luua.

Lõpuks, kui oli kindel, et Lea on tulemas Tallinnasse oma vabatahtliku aastat veetma, olid emotsioonid nagu Ameerika mäed. Nädal enne lendu oli ta kindel, et ei lähe.

Peale muusika armastab Lea ka süüa valmistada. „Ma isegi ei pea seda sööma, ma lihtsalt armastan kokata.“

Samuti meeldib talle võrkpalli mängida ning vabadel hetkedel naudib pigem kaamera taga olemist, mitte nii väga kaamera ees viibimist. Kõige rohkem armastab ta pildistada tänavakunsti ehk graffitit, kuna see meenutab talle kodust Berliini. Samuti meeldib Leale looduses jalutada ja pildistada.

Teekond Tallinna – kohanemine ning praegune elu

Lõpuks, kui oli kindel, et Lea on tulemas Tallinnasse oma vabatahtliku aastat veetma, olid emotsioonid nagu Ameerika mäed. Nädal enne lendu oli ta kindel, et ei lähe.

„Olen väga lähedane oma vanematega ja samuti sõpradega.“ Perekond ja sõbrad aga utsitasid Lead tagant ning siin ta on.

Lennujaamas lahkuminek oli Lea sõnul väga emotsionaalne, pisarad voolasid. Lennukis istudes tuli justkui aga selgus, et ees on ootamas uus ja huvitav riik, uued tutvused ning kindlasti lahedad seiklused. Seejärel oli valdav emotsioon siiski pigem põnevil kui kurb.

Tallinnasse jõudes ootasid teda lennujaamas Tallinna Spordi- ja Noorsooametist Liis Tamman ja Pääsküla noortekeskusest Martin Põldvee, kes viisid ta tema uude ajutisse koju. Sinna jõudis ta sel päeval saabunud vabatahtlikest viimasena. Kolm kuud hiljem liitus uute vabatahtlike meeskonnaga ka Bosniast vabatahtlik Amar. Loe Amari tegemistest ja vabatahtlikust tööst Tallinnas Mustamäe avatud noortekeskuses.

Lea sõnul on kõik vabatahtlikud kuidagi suurepäraselt kokku pandud. Läbisaamine on võimas ja nad veedavad koos palju aega. Kuigi Lea ning üks teine vabatahtlikust neiu on ainsad, kes korteris tuba jagavad, saavad nad suurepäraselt läbi.

„Oleme emotsionaalselt väga sarnased,“ mainis Lea, sest esimesel õhtul olid mõlemad oma voodites ja poetasid kumbki emotsioonidest pungil olles pisaraid. Nüüdseks on Lea aga üsna hästi kohanenud.

Kui küsisin, kas tema arvates tunduvad eestlased külmad ja emotsioonitud nagu meie rahva kohta ikka öeldakse, siis Lea küll esialgu nõustus, ent lisas kohe, et mõistab hästi ka eestlaste pehmet sisu.

Algselt küll Kristiine noortekeskusesse kandideerinud Lea suunati hoopis Pääsküla noortekeskusesse. Selle vastu polnud tal midagi.

„Olen väga rahul sellega, kus töötan. Saan oma töökaaslastega suurepäraselt läbi ja kõik on nii toredad,“ lisas Lea suure naeratusega.

Vaikselt avastab Lea Tallinnat ja ka ülejäänud Eestit. Tallinnas meeldivad talle hipsterliku hõnguga kohad, näiteks, nagu Telliskivi Loomelinnak, kuna sarnased paigad meenutavad talle Berliini. Sellises rajoonis meeldib Leale aega veeta, see tekitab koduse tunde. Samuti naudib ta seal ainulaadse graffiti pildistamist.

Töö noortekeskuses ning tulevikuplaanid

Noortekeskuses töötamise kohta Lea palju ei räägi. Lea sõnul pole see nii väga töö, vaid pigem rohkem noortega vaba aja veetmine ning kitarri õpetamine. Seegi on tal ju pigem hobi, seega ei võta ta kitarritunde tööna.

Päevas kuus tundi noortekas aega veeta on väga vaba – pole karme korraldusi ning kõik on väga chill. Noortekeskuse kaastöötajatega saab ta väga hästi läbi ning ei sooviks endale eales teistsugust tiimi. Iga päev on täiesti erinev, seega tüüpilist päeva Lea kirjeldada ei oskagi.

Siin veedetud aja järel on ta mõistnud, et tulevikus noortega koos töötamine pole ilmselt siiski tema jaoks. See on tore, vahva ning mõnus tegevus, ent karjääri ta selles ei näe.

„Tahaksin töötada kohas, kus näen ka tulemusi. See võib kõlada veidi halvasti, ent vabatahtliku töö jaoks on noortekas töötamine ideaalne – vähe pinget ja kõik on toredad.“

Vahe tavatöötajal ja vabatahtlikul peitub Lea arvates selles, et ei saa aastaga alustada pikaajalist projekti, kuna mingi hetk peab ju lahkuma. Samal ajal saab püsitöötaja aga luua projekte, mis võivad kesta mitmeid kuid ja aastaidki, kuna noorsootöötaja töötab keskuses ju pidevalt.

Tagasi Berliini minnes ei usugi Lea, et ta tegeleks seal noortega edasi.

„Noortekates käia ja vabatahtlikku teenistust promoda, kutsuda inimesi vabatahtliku tööd tegema ja neid innustada – seda kindlasti, aga päriselt ma noortega uuesti töötama Euroopa vabatahtliku teenistuse lõppedes ei hakka.“

Lea tahaks minna edasi õppima hoopis meditsiini. Kuna Lea teadis, et peale gümnaasiumi lõppu soovib ta aasta välismaal olla, siis otsustaski proovida midagi täiesti teistsugust.

Euroopa vabatahtlik teenistus on tema arvates suurepärane viis, et uute inimestega tutvumiseks, uute kultuuride tundmaõppimiseks ning üldiselt on see täiesti tasuta ettevõtmine. Tuleb panustada vaid enda aega ja see oligi just see, mida Lea oma vabal aastal teha tahtis.

Lea on väga õnnelik selle üle, kuhu ta jõudnud on ja mida ta siin Eestis teeb. Ta on ülimalt rahul oma kaastöötajatega, korterikaaslastega ja noortega, kellele kitarri õpetab. Eestlased on Lea arvates väga vahva rahvas ja Tallinn on üks suurepärane linn. 

„Cultural Chameleon“ on Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) projekt, mis on toonud Tallinnasse noortega tegelema viis välisvabatahtlikku noort, nende hulgas ka Lea. Noored on siia tulnud Hispaaniast, Itaaliast, Saksast, Ukrainast ning Bosnia ja Hertsegoviinast. Projekti juhtpartneriks on Tallinna spordi- ja noorsooamet, kelle koordineerimisel töötavad vabatahtlikud Kesklinna, Kristiine, Pääsküla, Haabersti ja Mustamäe noortekeskustes.

Kameeleon kui loom, kes vahetab värvi vastavalt keskkonnale, sümboliseerib kohanemisvõimet ja avatust. EVT projektiga soovitakse luua pinnas erinevateks värvideks – meid ümbritsevaks kultuuriliseks mitmekesisuseks.

Projekti eesmärgiks on pakkuda viiele Tallinna noortekeskusele võimalusi rahvusvaheliseks koostöökogemuseks, et edendada sallivust ja kultuuridevahelist õppimist.

Projekti toetab SA Archimedes Noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Erasmus+

tsna hoog (2)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga