Lapse huvitegevus – mida arvestada ja mida märgata

Allikas pexels.com. Litsents CC0
Allikas pexels.com. Litsents CC0

Peagi on algamas uus õppeaasta. Sellega algab ka järjekordne hooaeg huviringides. Paljudes lapsevanemates tekitab see hulga küsimusi. Kas ja millise huvitegevusega laps tegelema hakkab? Millal alustada ja kui sageli? Kas jätkata samas ringis või alustada uues? Oluline on vahet teha, kas last toetatakse ja suunatakse selle tegevuse juurde, mille vastu laps ise huvi tunneb või selle juurde, mida vanem soovib ja arvab hea olevat. 

6-aastane Kärt on kolm aastat käinud kaks korda nädalas tantsimas ja kaks korda nädalas ujumas. Sügisest peaks kasvama ujumistreeningute arv, kui ta sooviks võistlustel käia. Ema on mures, et ajaplaani see ei mahu, kuid ühtlasi on tal siiski soov, et tütar võtaks osa ka võistlustest. Mida aga tütar ise soovib?

Vaadates nüüd peeglisse ja vastates ausalt küsimusele – kas minu lapse esimese huviringi või trenni valis laps või mina, lapsevanem –, peavad paljud vanemad tunnistama, et lapse huvitegevus sai valitud enda eelistuste järgi. Lapse õiguste konventsiooni järgi peavad aga täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, oma tegevuses lähtuma eelkõige laste huvidest. Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. Lapsel on õigus ärakuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. Muidugi tuleb siinjuures arvestada lapse vanuse ja arengutasemega.

Kõik lapsed ei pea ega saagi olla head jalgpallis või iluvõimlemises, kuid igas lapses on peidus midagi, mis temas huvi tekitab ning südame kiiremini tuksuma paneb. Olgu selleks mõni käeline, sportlik või hoopiski ajutööd nõudev tegevus. Lapsevanema ülesanne on seda huvi märgata, last seejuures toetada ja suunata.

Järjepidevus ja harjumus on see, mida lapsevanem saab oma järeltulijas kasvatada juba varakult. Beebidelegi on loodud mitmesuguseid huviringe, kust lapse huvid võivad alguse saada ning seetõttu on tema jaoks ka loomulik edaspidi huvitegevustes osaleda.

Huviringi kasutegur

Hobidega tegelemine annab lapsele arengus palju juurde. Olenevalt huviringist on võimalik arendada erinevaid tahke. Olgu selleks suhtlemisoskus, julgus, avatus, liikumisharjumus või hoopis energia kulutamine. Üheks lisaväärtuseks on kindlasti ka saada uusi sõpru, kellega ühiseid huve jagada.

Laps vajab ka puhkust ja aega mängimiseks

“Käin kaks korda nädalas tantsimas ja ühel korral laulmas,” ütleb 5-aastane energiast pakatav Kertu, kes lisaks tahaks käia veel teistelgi õhtutel kuskil, kuid Kertu ema proovib suunata tütart ka puhkama.

Eespool tõstatatud küsimustele ühest vastust anda ei saa. See sõltub palju lapse vanusest, igapäevasest elurütmist ja tegevustest ning loomulikult lapse enda huvist ja valmisolekust. Paljud lasteaiad-koolid pakuvad võimalust osaleda erinevates huvitegevustes, nii käelistes kui ka sportlikes. See on lapse ja ka vanema jaoks mugav lahendus, kuna sellega ei kaasne kohustust last huviringi ja koju transportida. Samuti ei ole see lapsele väsitav, kuna sageli on tegevused lülitatud päevaplaani nii, et vanem läheb lapsele lasteaeda järele ikka tavapärasel ajal. Kui huvitegevus toimub aga väljaspool lasteaeda või kooli, siis võib lapse päev venida pikaks ja see on väsitav.

Väikeste laste puhul valib enamasti lapsevanem huviringid-trennid, kus laps käib. Mida vanemaks laps saab, seda enam on temal soov kaasa rääkida ja seda tuleb vanemal kindlasti ka arvestada.

Mäed, mida ületada

10-aastane Piia on iluvõimlemisega tegelenud aastaid, kui ühtäkki saab ema treenerilt kirja, et tütar on mitu nädalat treeningutelt puudunud. Ema vestlused lapsega ei anna tulemusi, tütrel tekivad terviseprobleemid ning nõustaja juurde jõudes selgub, et laps tunneb hirmu treeneri ees, kes nõuab tüdrukult rohkem, kui ta sel hetkel võimeline on.

Mõnikord võib juhtuda, et laps avaldab soovi huvitegevus pooleli jätta. Vanem ei tohiks sellega koheselt nõustuda ega ka vastu vaidlema hakata, pigem on hea lapselt uurida, mis põhjusel laps huviringi pooleli jätta tahab. Ühe korraga ei pruugigi laps põhjust avaldada, kuid enamasti see lõpuks ikka selgub. Ajendiks võib olla tüli trennikaaslastega, mõne treeningriietuse või -eseme puudumine, treeneri rangus, aga ka ülekoormus.

Lapsevanema oskus õigeaegselt märgata

Ema pöördub nõustamisele, kuna teismelisel tütrel on tekkinud koolis probleemid. Vestluse käigus selgub, et nooruk on jätnud pooleli trennis käimise ning veedab oma aega ainult arvutis. Emal puudub ülevaade selle kohta, millega laps seal tegeleb.

Tänapäeval ei ole harv juhus ka see, et laps jätab huviringis käimise pooleli ning kogu tema vaba aeg kulub arvutiga mängimisele. Või on juhtunud olukord, kus vanem teab, et tema teismeeas laps käib trennis, kuid tegelikult veedab noor aega sõpradega.

Siinjuures on oluline lapsevanema oskus märgata ja lapsega suheldes teada saada, mida ta teeb ja kus toimetab. Nii arvuti- kui ka tänavaelu on täis lõkse, mis esmapilgul märkamata jääda võivad. Saades lõpuks teada, et midagi on valesti, on kordades keerulisem muudatusi teha.

Siinjuures on vanematele abiks avatud küsimused, hinnangutevaba suhtlemine, mina-sõnumite kasutamine ja teised suhtlemismeetodid, mille toel säilitada oma lapsega usaldusväärne suhe. Kui enda oskustest väheseks jääb, ei tohiks hirmu tunda ka väljastpoolt abi küsimise ees.

tsna_275x160_

Tutvuge algava õppeaasta huviringide ja treeningutega Tallinnas ja leidke sobiv huviala algavaks kooliaastaks!
Mahukast huviteatmikust leiab meelepärase huviringi või sporditreeningu igas vanuses lastele ja noortele. www.tallinn.ee/novaata

Valige uus huviring või sporditreening siin!

Huvitegevuse infot koondab ja vahendab Tallinna spordi- ja noorsooamet.
Lisainfo www.tallinn.ee/noorteinfo ja Facebookist: Tallinna noorteinfo.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga