Kuidas oma aega planeerida?

Aega arukalt planeerides suudad tegeleda kõigi nende asjadega, millega soovid ja vajalikuks pead. Aja juhtimine aitab sul otsustada, millised ettevõtmised sinu nädala- või päevaplaanides on päriselt kiireloomulised ning tähtsad ja millised võid mõneks ajaks ootele panna. Lisaks aitab see sul toime tulla ja koguni vältida asjatut stressi, mis tähtaegadest kinnipidamisega kaasnevad. 

Videost leiad väikese nipi, kuidas aeg enda jaoks kasulikult tööle panna ning avasta enda jaoks preemiasüsteem.

Miks tasub aega planeerida?

Oma tegevuste ning kohustuste planeerimine on suhteliselt keeruline ja vaevanõudev. Kokkuvõttes tasub see pingutus end aga igati ära, sest muudab elu oluliselt lihtsamalt ja säästab edaspidi mõttetust närvikulust. Nii oled hiljem produktiivsem ja suudad oma kohustustega hakkama saada.

  • Kui alustad oma aja planeerimisega, pead otsustama, millised ülesanded ning tegevused on sinu jaoks kõige olulisemad. Teadmine, mis on tähtis, aitab sul otsustada, kuidas oma aega kasutama peaksid.
  • Ajajuhtimise võib jagada kolmeks.
    Esmalt: prioritiseeri oma ülesanded ja tegevused;
    Teiseks: kontrolli seda, mida sa edasi lükkad;
    Kolmandaks: halda ja täida oma kohustusi.

Millest ja kuidas alustada?

Koosta nimekiri kõigist oma ülesannetest, mida näiteks ühe nädala jooksul tegema pead (võid alustada ka ainult ühe päeva planeerimisest). Seejärel hinda kõiki tegevusi nende tähtsuse ja kiireloomulisuse põhjal.

  • Kiireloomulised on need ülesanded, mille pead ära tegema kohe täna, et vältida asjatuid probleeme. Nendeks tegevusteks võib olla näiteks elektriarve maksmine, vältimaks elektri väljalülitamist. Paljud inimesed jätavad kiireloomulised asjad pigem siiski kõige viimaseks, kuid selline lähenemine viib alati stressini.
  • Olulised asjad on need, millega tegelemine on tähtis eelkõige sulle endale. Seetõttu ei tohi sa ära unustada sulle oluliste asjade tegemist, näiteks pere ja sõpradega koos olemist või näiteks trenni tegemist. Need on tegevused, mis hoiavad sind erksa ja positiivsena ning aitavad hoiduda pingetest. Ühtlasi kuuluvad siia alla ka tähtaegadest kinnipidamine nii oma töö- ja kooliülesannetes, kuid ka näiteks pikemas plaanis oma isiklike finantsasjade korrashoidmine.
  • Väheolulised ülesanded on need, mis ei ole sulle nii tähtsad ning mille saad jätta oma plaanides kõige viimaseks.

Kui oled oma nimekirja valmis teinud ning tegevused prioriteetide järjekorda seadnud, saad analüüsida seda, kuidas ja millele sa oma aega kulutad.

Kui sa tegeled jooksvalt oluliste asjadega, ei ole sul ka nii palju kiireloomulisi ülesandeid, mille üle pidevalt muretsema ning stressama peaksid.

Mõtle sellele, kuidas suunata oma aega ning energiat neile tegevustele, mis sulle tõeliselt tähtsad on. Äkki kulutad sa liiga palju aega tegevustele, mis polegi tegelikult olulised? Võibolla ei peakski sa nendega üldse tegelema?

Ülesannete edasilükkamine

Mida ebameedlivam ülesanne on, seda tõenäolisemalt lükkame nende täitmise edasi. See aga suurendab ainult stressi ega aita sind tegelikult kuidagi.

Järgmistest nõuannetest võid enda jaoks leida kasulikku infot selle kohta, kuidas oma aega kontrollida ning saada hakkama nende ülesannetega, mille täitmine on vältimatu.

  • Struktureeri oma ajakasutust

Kasuta päevaplaneerijat – kas märkmiku või nutirakenduste näol – ning pane kirja nii oma päevased kui ka kogu nädala tegevused. Kui näed oma tegevusi kirjapanduna ja veendud, et sul jätkub reaalselt aega nende ülesannete täitmiseks, siis seda tõenäolisemalt jõuad need ka tehtud. Lühiajaliste või regulaarsete tegevuste jaoks võid kasutada ka taimerit või samuti erinevaid nutirakendusi (nt Regularly äpp Androidile), mis aitavad sul oma plaani juurde kindlaks jääda ja töö planeeritud ajal ära teha.

  • Jaota suuremate ülesannete täitmise aeg osadeks

Kui tead, et sa ei suuda ühe projekti või ülesande kallal tervelt kolm tundi keskendunult tööd teha, on mõttekas jagada tööaeg kohe alguses näiteks ühetunnisteks plokkideks ja jaotada see ära hoopis kolme päeva peale. Nii on lihtsam keerulisemate ülesannetega toime tulla, kui tead kohe alguses, et oled selleks planeerinud lühikese aja.

Et edaspidi konstruktiivsemalt aega planeerida, kasuta samuti näiteks nutirakendust (nt Toggle), mis aitab sul tööle kulunud aega mõõta  – nii tead järgmine kord, kui palju aega sul mingi tegevuse peale kulub.

  • Pane ülesannetele lühikesed tähtajad

Lühiajalised tähtajad aitavad sul harjutada tähtaegadest kinnipidamist ning muuta see endale harjumuseks. Samuti sunnib see sind asjad ära tegema.

  • Väldi perfektsionismi

Kui nõuad endalt ideaalset ülesande sooritust, siis tõenäoliselt ei suuda sa sellega isegi mitte alustada, sest muretsed juba ette ebaõnnestumise pärast. Endast parima andmine on juba niigi hea. See teadmine, et annad endast iga kord parima, vähendab oluliselt su stressitaset ning sa ei pea muretsema enam ideaalse soorituse pärast.

Kui leiad endale sobivaima nipi, mis aitab sul vältida ülesannete edasilükkamist ning kohustuste viimasele hetkele jätmist, siis jää selle juurde kindlaks. Ajapikku suureneb ka su enesekindlus ning aja oskuslik juhtimine muutub kasulikuks harjumuseks.

Isegi, kui vahel libastud võid jääd jänni kiireloomuliste ülesannetega, siis ka see on täiesti normaalne. Ära süüdista ennast sellepärast. Ole sihikindel ning pea oma plaanidest kinni, vaid nii saad takistustest üle.

Liiga palju või hoopis liiga vähe kohustusi?

Liiga palju ja ka liiga vähe kohustusi võivad ühtemoodi viia stressini.

Kohustusest loobumine ei tähenda aga allaandmist. See vaid aitab aru saada sellest, mis on oluline sulle endale – oma piiride tajumist. Nii suudad sa ka otsusele jõuda selles, kuidas oma aega kasutada.

Nipid, kuidas asjatutest kohustustest lahti lasta

• Ära võta endale kohustusi, mis ei ole sulle tähtsad.

• Aktsepteeri seda, et su elu tähendab tööd pideva protsessiga. Sa ei pea lõpetama iga projekti ning saavutama iga eesmärki oma elus, mille oled omale seadnud. Kui mõni su sihtidest ei olegi sulle nii oluline, võid sa sellega tegelemise edasi lükata ning naasta selle juurde siis, kui tunned, et nüüd on õige aeg.

Kohustuste võtmine on aga sama raske kui neist loobuminegi. Inimesed, kes on sügavas stressis, on suure tõenäosusega endale võtnud liiga palju kohustusi. Vahel võib aga juhtuda, et pingeseisund on tingitud hoopis liiga vähestest ülesannetest.

Kui tunned, et vajad oma ellu rohkem pühendumust, mõtle sellele, mis sulle su elus on oluline. Kui oled valmis kohustusi täitma ja pühenduma, siis:

  • Tee seda kohe! Pühendu oma eesmärgile sajaprotsendiliselt.
  • Ole vastutustundlik! Võta oma kohustust tõsiselt. Ära jäta asju tegemata!
  • Ole avatud! Ole uutele ideedele ja ettepanekutele avatud ning ole valmis ka neist õppima.

Allikas: ByHealthwise.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga