Kohvri ja kotiga Rootsi metsade vahel

Pildil UBC noortelkonverentsi noored. Foto UBC erakogu
Pildil UBC noortelkonverentsi noored. Foto UBC erakogu

Rootsis Växjö linnas toimus 21.–28. oktoobril 2017 Läänemere Linnade Liidu (UBC: Union of the Baltic Cities) noortekonverents, kus Tallinna esindajatena osalesid neli tublit ja aktiivset noort. Programmi osana rääkisid noored liidrid kaasa samal ajal toimuval UBC XIV üldkonverentsil “Leadership for the Future: Cities as Leaders for Glocal Sustainable Development”. Üks neist noortest, Hanna Eliis Talving, kirjutab lähemalt, mida kujutab endast rahvusvaheline noortekonverents ja miks tema seal osales. 

Kohver ühes ja fotoaparaat teises käes istusin lennujaamas ning rüüpasin külmaks läinud kohvi. Mõningase ootusärevusega vaatasin kordamööda õues valitsevat tuhmivõitu taevast ja kella. Kell oli 9.03. Uni surus silmi vägisi kinni, kuid vaim oli ärevil ning peas käisid ringi vaid küsimused: mida ma sinna Växjösse täpsemalt tegema lähen, milliseid inimesi kohtan, mida see kõik muudab? Ning kõige olulisem neist: mida kujutab endast UBC ehk United Baltic Cities?

Lühidalt öeldes on tegemist Balti mere äärseid linnu ühendava liiduga, mille eesmärk on töötada koos demokraatiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt, kultuuriliselt ja keskkondlikult jätkusuutliku tuleviku suunas selles regioonis. Aga sel momendil ma seda veel ei teadnud. Ei teadnud ka seda, et noorte kaasamine on olnud liidu programmis juba aastaid. Nüüd aga oli meil au sellest kõigest osa saada tänu Erasmus+ noortevahetusele.

Mõtted mõlgutatud, tõusin püsti ja suundusin check-in’i poole. Lõuna- Rootsi, 70 noort, poliitika ja keskkond? Kõlab nagu rida seosetuid sõnu, kuid see on see, milles seisnes meie saabuv nädalane seiklus.

Kes?

Neli aktiivset Tallinna noort – rootsifiilist tulevane poliitik, tasane geenius, särav meditsiinieksperdist blondiin ja fotograafiahuviga lobamokk ning üks armas hüperenergiline grupijuht. Tahtsime kõik sõna sekka öelda Tallinna, Eesti ja meie naaberriikide linnade ühises muutumises ja noorte osaluses tänapäeva poliitilisel maastikul.

Võib-olla tahtsime ka välismaalastest sõpru. Ja kogemusi, võimalusi, häid mälestusi. Olime alguses vaid võõrad, igaüks isemoodi, kuid tuleb välja, et nädal Rootsi kolkakülas ühendab inimesi rohkem, kui arvata oskad.

IMG_5665

Aga ega me üksi ei olnud, kaugeltki mitte. Nagu noortevahetusel ikka, toodi kokku erinevate riikide noori: taanlased, rootslased, kari soomlasi, sakslased, lätlased ja paar leedukat. Seltskond kukkus välja äärmiselt rahvusvaheline. Poisse, tüdrukuid, kunstnikke, ärimehi, ajakirjanikke. Erinevus rikastab ning rikastusime me tänu seal valitsevale mitmekesisusele hullupööra.

Kus?

Växjös. Euroopa kõige keskkonnasõbralikum ja rohelisem linn, mis asub Lõuna-Rootsis Kronobergi maakonnas. Linn iseenesest on segu tüüpilistest Rootsi ja Taani linnadest. Igal nurgal on näha jalgrattaid, liberaale, fika’t pidavaid seltskondi ja isuäratavaid kaneelirulle. Konverents, kus osalesime, toimus imeilusas kontserthallis linna südames. Resideerusime aga hoopis ekstreemsemas paigas nimega Hjortsbergagården (väike noortelaagreid majutav kompleks pisikeses külas Växjö külje all).

Miks?

Ilmselt oli poliitiline ind ja huvi maailma tuleviku, meie elu parandamise vastu need omadused ja ideed, mis tõid meid Växjösse. Pole ammu enam saladus, et Läänes kasvanud noored on pessimistlikud maailma edasise käekäigu suhtes. Päev päeva järel muutub ebaõiglus ja -võrdsus aina suuremaks probleemiks, külvates hirmu ja kahtlust ning see ei lähe mööda isegi meist – noortest.

Kogunesime sinna, sest meie oleme erinevad ning usume endisse kui maailma kujundavasse jõudu. Haarasime UBC antud võimalusest kinni, et reaalselt muuta midagi, et keegi meie ideid ja mõtteid kuulaks. Ootamatu oli meie jaoks tõsiasi, et nii ka juhtus. Konverentsi lõpuks saime edastada oma tehtud järelduse esitluse vormis poliitikutele ning kirjana linnavalitsustele.

Usun, et noortele, kes (peale Eesti kodanike, kes saavad valimisõiguse juba 16. eluaasta täitumisel) ei saa sõna võtta nende kohalike omavalitsuste käekäigus, oli selline väljund edasiviiv ja inspireeriv jõud. Ajend midagi ise muuta, võttes sõna seal, kus seda vaja teha on. Maailma muutmiseks tuleb alustada rohujuuretasandilt ning kus on parem koht selle jaoks kui mitte kohalikus omavalituses?

Nüüd jääb vaid oodata, kuni meie pakutud muudatused kaalumisele võetakse. Ilmselt ei juhtu see veel niipea, kuid minu ootused on kõrged ja panustan hea meelega Eesti poliitikute hoolivusele noorte suhtes. Soovitan kuulata – noored on targad ja aktiivsed ning neilt pärinevad vaimusähvatused võivad teie tööd lihtsustada. Kuidas muidu maailm edasi liiguks, kui ei oleks kuskilt võtta värskeid, optimistlikke ja edumeelseid plaane ning ideid?

Mida me noortekonverentsil tegime?

Ausalt? Lõbutsesime. Nautisime oma aega, sest meil oli seda vähe ning tegelikult võib globaalsete probleemide lahendamine olla lust ja lillepidu, kui teha seda koos sellise seltskonnaga.

Pildil UBC noortelkonverentsi noored. Foto UBC erakogu

Pildil UBC noortelkonverentsi noored. Foto UBC erakogu

Aruteluringides rääkisime murekohtadest meie linnades. Turvalisus, keskkonnasõbralikkus, jätkusuutlikkus, digitalisatsioon – iga huvigrupp oli esindatud ja igale probleemile tähelepanu pööratud. Arutlesime näiteks ka Rootsist pärit gümnaasiumiõpilasega Eesti e-riigi lahenduste siirdamisest Rootsi süsteemi. Potentsiaalikas ettevõtmine, kuid omakeskis jõudsime järelduseni, et arenevat ning jätkusuutlikku maailma saab ja peab edasi viima infotehnoloogia kaudu ning  lõppude lõpuks on see üks efektiivsemaid meetodeid selle jaoks.

Tund aega hiljem puhusime juttu Leedu tudengiga Balti riikides esinevate turvaprobleemide üle, täpsemalt noorte seas. Seejärel istusime kohvipausil laua taga ja vaidlesime pool tundi järjest soolise võrdõiguslikkuse olulisuse üle meie kohalikes haldusüksustes. Ja mis kõige olulisem – see ei olnud lahmimine ega tühine jutt. Kuulasime hoolega üksteist ja jõudsime vaidlushoos peaaegu väitlusformaadini. See oli meie meelelahutus ja kõige vastsem kogemuste omandamise viis. Iga inimene, kes meie teele sattus, andis edasi oma õppetunni ning seda tegime ka meie. Kas siis teadlikult või mitte.

Sõnum sulle, kallis noor!

Leia endale midagi, mis sind huvitab ja mine koge seda välismaal. Selliseid võimalusi on igal aastal sadu ning tuhandeid, kui näed vaid veidi vaeva ja raatsid oma aega otsimisele ja kandideerimisele kulutada. Juhuse läbi sain minagi osaks millestki palju suuremast, kui arvata oskasin, ning usun, et igaüks meist oleks selleks võimeline.

Ma pole kaugeltki ainuke. Ka sellelt noortevahetuselt saadud sõpradega täname koos taevast sellise võimaluse eest. Anna see endalegi. Usu, uued sõbrad, keelepraktika  ja kogemus, mida on raske sõnadesse panna, on seda väärt. Seega, mine noortevahetusele!

erasmus-logo-high-resolutiontsna hoog (2)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga