Kaarel Taimla: peale vahetusõpinguid tundsin, et olen võimeline pea kõigeks

29178857_1629331157133592_7218604267995660288_o

Mida kujutab endast riigiteaduste õppimine? Miks minna vahetusüliõpilaseks? Kuidas valida lõputöö teema ja see suurepärasele tulemusele sooritada? Sellest ja paljust muust räägime Kaarel Taimlaga, kes on õppinud riigiteadusi nii Eestis kui Ameerika Ühendriikides ning tegutsenud aktiivselt üliõpilasühendustes. Head lugemist!

IMG_1148Räägi endast – kes sa oled ja kust sa tuled?
Olen 24-aastane noormees väikesest Eesti külast Lääne-Virumaal. Õpin Tallinna Ülikoolis magistrantuuris politoloogiat ja töötan Soomes raadios Finest FM saatejuhina. 

Keskkooli ajal õppisin ja tegin sporti, ega teadnud täpselt, mida ülikooli õppima minna. Alles lõpuklassis tekkis selgus, mida ma elult ikkagi tahan. Praeguseks olen lõpetanud bakalaureuse riigiteaduste õppekaval, õppinud vahetusüliõpilasena Ameerika Ühendriikides ja osalenud aktiivselt üliõpilasorganisatsioonide töös.

Õpid hetkel Tallinna Ülikoolis magistriastmes politoloogiat ja bakalaureuse lõpetasid riigiteaduste õppekaval. Kuidas sa poliitikavaldkonda õppima sattusid?
Keskkooli viimases klassis andis meile külalistundi Taanis õppiv Birgit Kool, kes tutvustas oma elu välismaal ning avardas minu maailma sellest, kuidas tasuta on võimalik õppida ka väljaspool Eestit. Vestlesin vanematega, palusin enda inglise keele õpetajalt soovituskirja, koostasin vajalikud dokumendid ning mitu kuud hiljem olin aktsepteeritud kolme Taani ülikooli. Kiiresti tehti mulle aga selgeks, et ajateenistuse läbimine kohe peale keskkooli on ainuõige valik ning peale pikka kaalumist hakkasin hoopiski pioneeripataljonis miinivälju maha laotama. Peale ajateenistust olin kandideerimisel palju meelekindlam ning teadsin, et soovin tulevikus panustada hoopiski Eesti arengusse. Poliitika ei ole ju tegelikult muud, kui vastus küsimusele: kes saab mida, millal ja kuidas? 

Mida riigiteaduste õppimine endast kujutab ja mida selle õppimine sulle andnud on?
Riigiteadusi õppides saab ennast kurssi viia poliitika, valitsemise ja rahvusvaheliste suhetega, lisaks omandada haakuvaid teadmisi juhtimisest, sotsioloogiast, majandusest, kommunikatsioonist, õigusest ja filosoofiast. Kuid lisaks nö ametlikule poolele olen saanud väärtuslikud kontaktid ja sõbrad kogu eluks. Olen saanud õppida riigiteadusi vahetusüliõpilasena Ameerika Ühendriikides ja korraldada Toompeal Riigikogu simulatsiooni. Olen teinud praktikat Tallinna Linnavalitsuses, osalenud istungitel ning näinud kuidas näeb linnajuhtimise protsess päriselt välja. Võimaluste nimekiri on tohutult pikk, riigiteaduste õppimine annab kõik vajalikud tööriistad.

ACS_0039Miks läksid vahetusüliõpilaseks just Ameerika Ühendriikidesse ja mille poolest erines sealne riigiteaduste õppimine võrreldes Tallinna Ülikooli õppekavaga?
Olin varasemalt käinud New York City-s ning kogesin tunnet, mida varasemalt olin ainult osaldi tunnetanud Hollywoodi filmides ning tahtsin tagasi minna. Kui tutvusin Erasmus+ programmiga, märkasin nimekirjas ka University of Houston–Downtown-i (Houston, Texas). Uurisin ülikooli ning linna kohta ja vaatasin pilte/videoid. Tekkinud emotsiooni on keeruline edasi anda, aga teadsin sekundi pealt, et see on üks ja ainus koht kuhu tahan minna. Tutvusin tingimustega Tallinna Ülikooli koduleheküljel ning saatsin oma avalduse teele. Kandideerimise protsess ei olnud keeruline, vaja oli vaid pealehakkamist. Ülikooli koduleheküljel on kõik vajalik informatsioon olemas ning küsimuste tekkides on võimalik vestelda ka spetsialistiga. Minu koostööpartneriks ülikooli poolt oli Kätlin Keinast ning see koostöö sujus suurepäraselt. Üleüldiselt peaksin ütlema, et asjaajamine Tallinna Ülikooli poolt oli meeletult hea ja professionaalne! Igatahes õpingud Ameerikas erinesid päris tohutult. Õppemeetodid on teised, õppekava sisu on teine, rõhuasetus erineb. Eriti eredalt tuleb ilmsiks see, et õpid suurriigis – enamus tõstatavad probleemid ja näited puudutavad just USA-d. Peale vahetusõpinguid tundsin, et olen võimeline pea kõigeks, seda elukooli ei ole võimalik selgitada – seda peab kogema. 

Bakalaureuse lõpetamiseks oli vaja sul lõputöö kirjutada. Mis teemal selle kirjutasid ja kuidas selle teemani jõudsid?
Kirjutasin enda lõputöö teemal “Jaotuspõhimõtted Eesti heaoluriigis: uurides Matteuse efekti”. Õppetöö käigus täheldasin, et sotsiaalne ebavõrdsus, vaesus ja hüvede ebavõrdne ümberjaotus on Eestis oluliseks sotsiaalseks probleemiks. Viimasel semestril Ameerikas tutvustati mulle hoopiski uusi probleeme maailma teises otsas ning esitati ka provokatiivseid küsimusi nagu: miks on koolivaheaeg rassistlik? Kahe kogemuse tulemusel tahtsingi mõista, miks ja kuidas toimub ebavõrdsuse taastootmine. Tervikpildi aitas mul kokku panna juhendaja Anu Toots. Tema tutvustas mulle Matteuse efekti olemust (teoreetiline osa) ning aitas paika panna konkreetse suuna. Kahtlemata on “õige” juhendaja leidmine väga oluline. Kaitsesin oma lõputöö kõrgeimale hindele.

Mis see Matteuse efekt on ja kuidas see Eesti inimeste heaolu mõjutab?
Matteuse efekt võetakse kokku kõnekäänuna “rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks”. Kontsept tuleneb originaalselt Matteuse evangeeliumist: „Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on”. 

Seda saab illustreerida läbi Monopoly mängu, mis päriselus näeks välja natukene teistmoodi. Inimesed alustavad juba mängu alguses erineva rahasummaga. Mõned alustavad näiteks 5000 euroga, teised 1000 euroga ning kolmandad hoopis 500 euroga. Suurima summaga mängijad saavad koheselt osta kinnistud, millele nad maabuvad ning äärmiselt kiiresti omandada ebaproportsionaalselt palju sissetulekut tootvat kinnisvara. Nendele järgnevad vaesemad mängijad peavad aga oma limiteeritud vara kasutama selleks, et maksta rikastele renti – mis teeb jõukad omakorda veel varakamaks.

Mis oli sinu bakalaureusetöö eesmärk ja mis tulemusteni/soovitusteni jõudsid?
Uurimistöö eesmärk oli tuvastada, kas Eesti heaoluriigi heaolupoliitikate põhimõtted ja regulatsioonid võivad soodustada ebavõrdsuse (taas)tootmist. Analüüsisin kokku kolme erinevat heaolupoliitika valdkonda: pensionipoliitika (riikliku pensionikindlustuse seadus, kogumispensionide seadus), perepoliitika (perehüvitiste seadus ja koolieelse lasteasutuse seadus) ning töötuskindlustus (töötuskindlustuse seadus). Täheldasin Matteuse efekti (ME) esinemist kolmes heaolupoliitika valdkonnas – pensionipoliitikas, perepoliitikas (vanemahüvitis) ning töötuskindlustuses. Perepoliitika valdkonda kuuluva lastehoiu puhul täheldasin Matteuse efekti riski. Väitsin lõpetuseks, et ME tuvastamine Eesti valdkonnapoliitikates on oluliseks lähtepunktiks nt ME ulatuse ja tugevuse mõõtmisel (teema jätkuv teaduslik läbitöötamine). Samuti täheldasin, et uurimistöö tulemusi võiks kasutada ME leevendamiseks läbi poliitiliste otsuste.

Milline nägi välja lõputöö kirjutamise protsess?
Lõputöö kirjutamisel on kõige olulisem järjepidevus, edasilükkamine ükskõik millises faasis viib väga libedale teele. See on nagu seeme, mis ühel hetkel oavarrena taevasse ulatub. Aga alustada tuleb ikkagi juhendi ning erialase kirjanduse lugemisest. Eeltöö on kohati isegi kõige olulisem, sest kui sa tead, kuhu tahad jõuda, peab kohalejõudmiseks astuma vaid vajalikud sammud. Kui olin eesmärgid paika pannud, ei lõpetanud ma kirjutamist enne kui tundsin, et kõik teemad on korralikult kaetud. 

IMG_2363On sul peagi lõpetavatele tudengitele anda soovitusi, kuidas jõuda hea ja huvitava teemani ning nippe, et lõputöö saaks edukalt ellu viidud?
Kahjuks puudub maagiline võluvits või retsept, otsisin neid mõnda aega isegi. Kõige lihtsam nipp on siiski silmade ja kõrvade lahti hoidmine. Minu bakalaureuseõpingute jooksul käisid näiteks õppejõud mitmeid kordi välja erinevaid teemasid, mida soovitati tudengitel uurida. Loengutes ja seminarides kuuldud pakkumised ja ideed võiks kasvõi igaks juhuks kirja panna. Kui on üldine huvi mingi teema vastu, siis kindlasti võiks kontakteeruda ka õppejõuga (nt potentsiaalne juhendaja), kes tõenäoliselt aitab meeleldi fookust paika sättida. Kui enda hammas enam probleemile peale ei hakka siis tõepoolest, küsija suu pihta ei lööda. Vestelda võib ka kursusekaaslastega, varasemate lõpetajatega, üliõpilasorganisatsioonidega (nt TLÜ üliõpilaskond), et äkki neil on mingi probleem, mis vajab uurimist ja lahendamist.

Magistrisse läksid politoloogiat õppima. Kas plaanid sama teemaga edasi tegeleda?
Kahtlemata on see üks võimalustest, kuid suure tõenäosusega valin teistsuguse magistritöö teema. Kui varasema lõputöö valikul oli määravaks just eelviimase semestri aine ning vahetusõpingud Ameerika Ühendriikides, siis ka seekord võib selliselt minna. Olen planeerinud kolmandal kursusel minna taaskordselt õppima välismaale vahetusüliõpilasena. Läbitud kursuste baasil soovin ühildada Eestis ning välismaal õpitu, et välja tulla aktuaalse ning olulise teemaga, mida mul on ka huvitav kirjutada. 

Lisaks õppimisele oled ülikoolielus aktiivse tudengina kaasa löönud. Palun räägi täpsemalt, mida teinud oled ja mida see kogemus sulle andnud on?
Olen panustanud noortevaldkonda hariduse valdkonna aseesimehena Tallinna Ülikooli (TLÜ) ühiskonnateaduste instituudis (ÜTI) Civitas ning üliõpilaskonnas juhatuse aseesimehena sotsiaalpoliitika valdkonnas. Olen seeläbi omandanud juhtimiskogemust, korraldanud mitmeid suurüritusi, osalenud komisjonide töös (nt arendus- ja majanduskomisjon), olnud TLÜ senati liige ning andnud sisendit TLÜ ÜTI õppekolleegiumis. Õppekolleegium vastutab siis akadeemilise üksuse süsteemse ja järjepideva õppekavaarenduse eest. Aga olen kokku puutunud ka finantsjuhtimisega, sest eelmainitud organisatsioonide efektiivsus ning jätkusuutlikkus sõltus muuhulgas ka edukast kapitali juhtimisest. Võin kokkuvõtlikult tõdeda, et see kõik on mulle andnud vähemalt sama palju kui formaalõpe. 

Kus näed end viie aasta pärast?
Olen avastanud, et iial ei tohi öelda iial. Kui varasemalt arvasin, et minu õpingud ei jätku peale magistrikraadi omandamist, siis praeguseks ma selles enam nii kindel ei ole. Ametialaselt olen huvitatud töötamisest välisministeeriumis või suursaatkonnas, kuid hoian oma silmad lahti ka teistele võimalustele. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga