Tallinna suvine noorteprogramm on täis ekstreemspordi üritusi ja treeninguid, mis on osutunud üle ootuste populaarseteks. Juunist alates on Tallinna erinevates skateparkides toimunud tasuta tõukeratta treeningud, mida viivad läbi Keerdtrepi tegijad. Võtsime ühendust kahe Keerdtrepi treeneriga, Dennis Karpovi ja Robin Ojaga, et uurida täpsemalt, kaua nad on tõukerattaga sõitnud ja trikitanud, kuidas neist treenerid said ja mis neid tõukeratta juures võlub. Lisaks annavad Dennis ja Robin soovitusi, kust/kuidas/millest treenimist alustada ja milliseid vahendeid selleks vaja on. Mõnusat lugemist!
Dennis Karpov
Rääkige endast – kes te olete, kust tulete ja millega tegelete?
Dennis: Minu nimi on Dennis Karpov, olen 21-aastane ekstreemsportlane ning tulen Tallinnast. Tegelen trikitõukerattaga.
Robin: Olen Robin Oja, 18-aastane ekstreemsportlane Tallinnast. Tegelen trikitõukeratta ja BMX-ga.
Kuidas jõudsite tõukeratta sõiduni, kaua olete selle alaga tegelenud ja mis on seni teie suurimad saavutused?
Dennis: Tõukeratas hakkas mind huvitama just sellepärast, et sõbrad hakkasid sellega sõitma ja mõtlesin, et miks mitte ka ise proovida. Esimesed paar kuud ei õppinud isegi trikke, vaid niisama üritasin harjuda uue liikumisvahendiga ja tollel hetkel ei võinud isegi pähe tulla, kui tohutult palju erinevaid trikke ja kõrgeid hüppeid on võimalik sellega teha. Tõukerattasõiduga olen tegelenud juba veidi üle 10 aasta ning ei plaani veel niipea lõpetada. Selle perioodi jooksul olen saanud Keerdtrepi liikmeks ning töötanud ka päris mitmes ektreemspordi asutuses. Üheks suurimaks saavutuseks pean siiski seda, et olen saanud treeneri staatuse ning saan ka arendada tänapäeva tõukeratta kultuuri.
Robin Oja
Robin: Tõukeratta sõiduni jõudsin nii, et käisin maal ja sõbral oli üks tõukeratas üle ning sain temalt hea hinnaga selle tõukeratta endale. Hakkasin seal vaikselt sellega sõitma, linna tagasi tulles huvi suurenes. Olen sellega tegelenud 5 aastat. Suurimateks saavutusteks on “HNXTRM 2017” 1. koht ja “Fly High 2019” 1. koht. Nüüd olen rohkem kohtuniku rollis.
Mis teid tõukeratta juures võlub?
Dennis: See ala on tegelikult täiesti teine maailm. Ekstreemsportlased näevad seda kõike siiski hoopis teise pilguga. See on ala, mis tekitab tohutult palju emotsioone ning väga palju uusi tutvusi. Tegelen sellega just sellepärast, et saan teha seda, mida mulle endale meeldib ning tutvustada seda ka teistele.
Robin: See, et sa saad tegeleda sellega, mida sa tõeliselt armastad ja olla nii loov kui ise tahad. Samuti toob ekstreemsport juurde palju uusi tutvusi, kui ma ei tegeleks tõukerattaga, siis ma ei oleks see, kes ma olen praegu.
Olete mõlemad aktiivsed Keerdtrepi liikmed. Palun rääkige, mis see Keerdtrepp on ja millega te seal täpsemalt tegelete.
Dennis: Keerdtrepp on üks noorte grupp, kes peamiselt tegelevad ekstreemspordiga, kuid mitte ainult. Üritame edastada noortele oma oskusi, näitame, mis on Eesti ekstreemspordi tipptase ning viime läbi ka erinevaid töötubasid ja üritusi.
Robin: Keerdtrepp – elus otse üles. Tegeleme elamusspordi ja kendama töötubadega, samuti paljude erinevate üritustega. Tegeleme ka sisu loomise ja produktsiooniga. Tahame olla noortele ekstreemsportlastele eeskujuks.
Kuidas said teist tõukeratta treenerid ja mis teile treeneri töö juures meeldib? Rääkige mõni meeldejääv tõukeratta trennis juhtunud lugu.
Dennis: Minust sai tõukeratta treener juba aastal 2014. Algas see kõik ekstreemspordikeskusest nimega “Gruuvi”, kus Mikael Parman oli tollel hetkel juba treener. Esimesed paar kuud käisin ma ise trennis, kuid hiljem märkas Mikael, et mul on oskusi juba piisavalt, et õpetada teisi. Niimoodi saigi minust alguses abitreener ning hiljem treener.
Treeneri töö juures meeldivad mulle emotsioonid ning lastega suhtlemine. Endal tekib hea tunne, kui näen, et laps on õnnelik selle üle, et sai lõpuks tehtud triki peale seda, kui ma olen talle ette näidanud, lahti seletanud ning ka nõu andnud.
Kõige meeldejäävam lugu, mis mul trennis on olnud, ei ole isegi treenitavatega seotud, vaid iseendaga. Peale triki lahti seletamist ja õpetust läksin ise noorele ette näitama, kuidas asi käib ning murdsin jala ja olin pool aastat ekstreemspordist eemal.
Robin: Minust sai tõukeratta treener nii, et käisime Mikael Parmaniga Pääsküla siseskates sünnipäeva läbi viimas ja pärast seda otsustasime, et hakkame seal trenne läbi viima. See mõte oli meil juba varem läbi käinud, aga siis otsustasime selle ellu viia.
Kui üks noor tahab alustada tõukerattaga trikitamist, siis kust soovitate tal alustada ja mida ta peaks selle valdkonna kohta teadma? Milliste väljaminekutega peaks ta arvestama?
Dennis: Kui noor soovib alustada tõukerattaga trikitamist, siis esimesed asjad, mis tuleks endale soetada, on tõukeratas ja kaitsmed. Algajal soovitan alustuseks osta odavam tõukeratas. Tähtis punkt tõukerattasõidus on tõukeratta tunnetus. Kui tõukerattaga pole mingit tunnetust, siis ei tule ka hüpped ega trikid välja. Kui noor soovib juba skateparki minna, siis alustuseks soovitan tutvuda pargi liiklemisreeglitega. Kindlasti ei tohiks noor oma võimeid üle hinnata, sest midagi head see ei too.
See pole küll kõige kallim spordiala, kuid vajab siiski väljaminekuid (laagrid, käepidemed, rattad jne). Algajal soovitan võtta tõukeratas, mis maksab alla 100 €, lisaks korralik kiiver ja kaitsmed, mis tavaliselt maksavad umbes 50-70 €. Kui väljas ilmastik ei luba või lihtsalt ei taha väljas sõita, siis Eestis on ka päris mitu siseskateparki, näiteks Pääsküla noortekeskus, Raba 5 Pärnus või Baltikumi üks suurim ekstreemspordihall Spot of Tallinn.
Robin: Kui noorel on tõuks ja kiiver (vajadusel ka teised kaitsmed) juba olemas, siis soovitan sõita tavalise maapinna peal ja proovida teha paar hüpet. Seejärel minna skateparki ja vaadata, kuidas noor seal hakkama saab. Tallinnast soovitan Kopli skateparki, kuna see on mõeldud nii osavamatele kui ka algajatele. Kindlasti soovitan vaadata Keerdtrepi videot skatepargi reeglite kohta. Kui tõuksi veel pole, siis mina ostaks alguses odavama tõuksi ja vaataks, kui suur huvi noorel selle vastu on. Hiljem saab endale valida parema tõuksi. Päris algajale saab tõuksi soetada umbes 60-100 €. Kvaliteetne kiiver maksab umbes 50 €.
Kus te ise treenite ja milliseid skateparke Tallinnas soovitate?
Dennis: Ise käin treenimas Pääsküla noortekeskuses, Ilmarise, Õismäe ning Kivila skatepargis. Soovitaks sõita nii paljudes parkides kui üldse võimalik, sest mida rohkem erinevaid obstaakleid, seda rohkem avanevad uued võimalused ning ka oskused.
Robin: Ise meeldib mulle sõita rohkem streeti ehk tänavatel, aga skateparkidest soovitan kindlasti Kopli, Mustamäe ja Kivila parki. Ise sõidan kõige rohkem Mustamäe pargis.
Millised on teie plaanid ja unistused seoses tõukeratta valdkonnaga?
Dennis: Plaanis on veel aastaid treeneri ametit pidada ning enda oskuseid arendada ja reisida. Väike unistus on reisida tõukerattaga üle maailma, avastada uusi kohti ja leida uusi tutvusi.
Robin: Kindel plaan on tõukerattaga reisida maailmas ringi nii palju kui võimalik. Tahaks ka jääda silma mõnele sponsorile, mis annaks mulle rohkem võimalusi tõukeratta valdkonnas.
Jälgi Keerdtrepi tegevusi Instagramis ja Facebookis.
Info suvel toimuvate treeningute kohta on leitav siin.
