Hannes Themas: idee asendusteenistusest meeldis mulle koheselt

123141362_905083829898878_4388092535894318022_n

Seekordne noor tegija on Hannes Themas, kes töötab asendusteenistujana Tartu Laste Turvakodus. Intervjuus räägib Hannes, mis on asendusteenistus ja miks ta selle ajateenistuse asemel valis ning mida see kogemus talle andnud on. Head lugemist!

Räägi endast – kes sa oled ja kust sa tuled?

Olen Tallinnast pärit poiss, kes elab hetkel Tartus. Õppisin 11 aastat Tallinna Prantsuse Lütseumis, kuid viimase aasta kooliteest käisin Tallinna Ühisgümnaasiumis. Peale gümnaasiumi lõpetamist asusin Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorraldust õppima, kuid mõne aja möödudes katkestasin õpingud, kuna tundsin, et see eriala ei kõnetanud mind piisavalt palju. Siis asusin mõneks ajaks tööle restorani Tuljak, kus olin teenindaja, kuni lõpuks tuligi minna aega teenima, aga mitte traditsiooniliselt, vaid asendusteenistuse näol.

Kust tuli idee minna ajateenistuse asemel hoopis asendusteenistusse?
Esimest korda kuulsin asendusteenistusest oma healt sõbralt, kes samuti soovis kaitseväe asemel asendusteenistusse astuda. Idee asendusteenistusest meeldis mulle koheselt ja hiljem lähemalt uurides tundsin, et see on minu jaoks ideaalne lahendus. Teadsin, et ei saa endale küll ise töökohta valida, aga sellegipoolest oli huvi asendusteenistuse vastu piisavalt suur, et olin nõus end üllatada laskma. Kindlasti poleks ma väga kurb olnud, kui oleksin ikkagi pidanud minema kaitseväkke, aga olin kindel, et mulle isiklikult pakub asendusteenistus suurema väljakutse ja kasvatab mind inimesena rohkem.

Milline protsess tuli läbi teha, et asendusteenistujaks saada?
Peale arstliku komisjoni läbimist täitsin kaitseressursside ameti kodulehelt saadud asendusteenistusse astumise ankeedi. Ankeet oli konkreetne ja mitte väga pikk. Tuli kirja panna isiklik informatsioon ja lühidalt, miks soovin asendusteenistusse astuda. Põhimõtted peavad olema hästi põhjendatud, et üldse protsessiga edasi saaks minna. Nädal hiljem kutsuti mind kaitseressursside ametisse vestlema, kus pidin uuesti seletama, miks peaksin kaitseväe asemel saama koha asendusteenistusse. Vestlus oli meeldiv ja kestis umbes pool tundi. Tundsin end mugavalt ja enesekindlalt. Vestluse lõpus otsustab intervjueerija, kas taotleja saab koha asendusteenistuses või mitte. Minu puhul osutus otsus positiivseks. Konkreetset töökohta endale valida ei saanud, küll aga sain valida linna, kuhu soovin tööle asuda. Valisin selleks Tartu, sest oli plaan seal koos tüdruksõbraga elama hakata. Käisin vestlemas 2019. aasta veebruaris ja sügisel käisin tulevases töökohas tööintervjuul, kus tehakse kindlaks, kas üldse olen antud töökohale sobiv kandidaat.Teenistusega sain peale hakata 2020. aasta jaanuaris, seega võtab teenistusse asumine omajagu aega.

Mida tähendab asendusteenistujaks olemine? Millised on peamised erinevused ajateenistusega?Asendusteenistujaks olemine tähendab seda, et teenistusse astuja peab temale määratud töökohas töötama täiskohaga aasta aega miinimumpalga eest. Teenistuja võib sattuda erinevatesse sotsiaalasutustesse, koolidesse või lausa päästetiimi ridadesse. Nagu ka kaitseväes peab olema valmis mugavustsoonist välja astumiseks. Kindlasti pakub see palju väljakutseid, kuid tagab suure kogemustepagasi. 

Põhiline erinevus kaitseväega on ilmselt see, et asendusteenistuse ajal elab teenija täiesti tavalist elu. Elan üürikorteris, käin trennis ja tegelen väljaspool tööd sellega, millega soovin. Lihtsalt peabki õppima miinimumpalgaga toime tulema. Muidugi on võimalus ka kuskile lisaks poole kohaga tööle minna, kuid isiklikult tunnen, et siis põleksin üsna kiiresti läbi. Hindan oma vaba aega üsna kõrgelt, seega peab mul seda kindel hulk iga nädal olema. Seepärast mulle asendusteenistusse astumise idee väga meeldiski, et ei pea end nii drastiliselt argielust ära lõikama, vaid saab üsna tavaliselt edasi elada. Pisem erinevus kaitseväega on näiteks see, et asendusteenistus kestab alati 12 kuud, kui kaitsevägi vastavalt kas 8 või 11 kuud. Lisaks on erinevad ka sõduripalk ja asendusteenistuja palk, kuid sarnane neil on see, et mõlemad on väikesed. 

Töötad asendusteenistuse raames aasta aega Tartu Laste Turvakodus. Räägi palun, mis asutusega täpsemalt tegu on?
Tartu Laste Turvakodu on koht lastele, kellel pole enda kodus piisavalt turvaline või on juhtunud mõni ootamatu sündmus, kus laps ei saa koju pöörduda. On juhtumeid, kus koos lapse või lastega tuleb turvakodusse ka nende ema ja väga harval juhul ka laste isa, aga põhiliselt elavad meie majas lapsed. Tavaliselt satuvad meie juurde lapsed läbi lastekaitse või toob politsei meie juurde lapsi, kes mingil põhjusel ei saa koju pöörduda. Pakume abivajajatele peavarju, hoiame kõhud täis ja aitame nii palju kui võimalik. Meie asutusse keegi püsivalt elama ei jää. Lapsed lähevad üldjuhul edasi kas lastekodusse, asenduskodusse või tagasi oma koju. 

Millised on sinu tööülesanded?
Minu ametinimetus on abikasvataja, mis tähendabki seda, et olen kasvatajatele igapäevatoimetustega abiks. Tööintervjuul ütles turvakodu juhataja hästi, et kuna see on turvaKODU, siis üldiselt ongi mu ülesanded sellised kodused toimetused. Tegelen lastega, aitan kokka, koristan, teen aiatöid, vajadusel parandan katki läinud asju. Ühesõnaga täidan üsna multifunktsionaalset rolli ja aitan seal kus vaja. Suvel olin ka öövahetuses “turvamees”, mis võib kõlada kuidagi ohtlikult, aga tegelikult on lihtsalt vaja, et lisaks kasvatajale oleks ka mõni teine täiskasvanu majas, kes kasvatajat aidata saaks.

Mis sulle selle töö juures kõige enam meeldib?
Kõige enam meeldib mulle selle töö juures see, et ma saan inimesi aidata. Ma ei saa küll väga palju teha, aga minu jaoks on juba suur asi, kui saan turvakodusse sattunud lapse naerma panna ja tekitada talle võimalikult kodune ja turvaline tunne. Mulle väga meeldib, et koos kasvatajate, teiste töötajate ja lastega moodustame suure ühtehoidva pere. Kõik näevad vaeva, et meie majas oleks positiivne õhkkond ja see motiveeribki raskematel aegadel edasi pingutama.

Mida see kogemus sulle õpetanud on?
Olen tohutult õppinud enda kohta ja enda käitumise kohta erinevates olukordades. Olen õppinud lastega paremini suhtlema. Olen kannatlikum. Saan paremini aru laste käitumismustritest ja tean nii mõndagi laste psühholoogiast. Kuna mul saab peagi teenistus läbi, siis aastale tagasi vaadates saan kindlalt öelda, et tegin väga õige valiku. Olen sada protsenti kindel, et turvakodust saadud kogemused tulevad mulle tulevases elus väga kasuks. Lisaks on sellises valdkonnas töötatud aeg näidanud mulle Eesti ühiskonnas seda poolt, millest väga palju avalikult ei räägita ja avanud mu silmad selles osas, et kui palju on reaalselt inimesi meie ümber, kellel on või on olnud väga raske ja kes meie abi tegelikult väga vajavad.

Mis on peamised asjad, mida üks noor asendusteenistuse kohta teada võiks?
Asendusteenistus pole kindlasti lihtsam kui kaitseväes käimine. Muidugi tulevad kõik noored erinevate katsumustega erinevat moodi toime ja mis on ühele raske võib teisele väga kerge ülesanne olla, aga kui arvatakse, et asendusteenistuses saab kergelt selle aasta ilma raskusteta läbi libistada, siis eksitakse korralikult. Samas kõik teadmised ja kogemused, mis asendusteenistus tulevaseks eluks annab, on kindlasti neid katsumusi väärt.

Miks soovitad asendusteenistuse kaitseväe asemel valida ja kellele see eelkõige sobib? Kas selleks peab olema mingeid eelteadmisi või oskusi?
Kes tõesti tunneb, et kaitsevägi ei pruugi tema jaoks õige tee olla, siis tasub proovida alternatiivteenistusse astumist. On ju palju mõistlikum tegeleda aasta aega asjaga, mis sind rohkem kõnetab. Nii paljud ei teagi, et selline võimalus üldse olemas on. Samas saan ma ka väga hästi aru, miks seda nii palju ei “reklaamita”, sest asendusteenistujate kohti on iga aasta umbes saja ringis ja suur tahtjate hulk tekitaks pikad järjekorrad. Samas olen ma kuulnud, et iga aastaga tekib neid kohti juurde ja asutused on julgemad asendusteenistujatele kohti pakkuma. Sellistes valdkondades on pühendunud abikäsi alati vaja. Erilisi oskusi või eelteadmisi olema ei pea, sest ka kaitseväkke astudes on tunne nagu hüppaksid pea ees külma vette.

näitekasMis su hobid on?
Olen üsna aktiivne noormees. Olen käinud 11 aastat Audenteses kergejõustiku trennis, aga viimasel ajal olen rohkem tegelenud jalgpalli, võrkpalli ja poksiga. Lisaks huvitun ka näitlemisest ja üldse teatrist. Olen tulihingeline Tallinna Linnateatri fänn. Enne Tartusse kolimist käisin ka Elina Reinoldi ja Margo Tederi poolt juhitud draamastuudios. Tegutsesime sama grupiga 4 aastat, kuid siis läks meie grupp lahku ja nüüd on Elinal ja Margol uus seltskond noori, keda õpetada. Ma valetaks, kui väidaks, et ma seda ei igatse. See oli ideaalne viis end mõneks tunniks nädalas argielust eemale saada ja tegeleda sellega mida väga armastan. Oleme oma grupiga siiani väga head sõbrad ja näeme üsna tihti.

Millega plaanid peale asendusteenistuse lõppu tegelema hakata?
Peale asendusteenistust on plaan õppima minna. Ma küll ei tea veel täpselt mida, aga on väga võimalik, et midagi üsna sarnast sellele, millega olen asendusteenistuses kokku puutunud. Kuna mu teenistus saab juba jaanuaris läbi, siis on veel pool aastat aega, et järele mõelda, mis see täpselt olla võiks. Sügiseni teen tööd ja kogun raha, et ei peaks kooli ajal end puruks rahmeldama.

Märksõnad

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga