Eksperimenta! (E!) on koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal, mille muudab ainulaadseks sihtrühm – noored vanuses 14+, kes on seni rahvusvaheliste kunstisündmuste korraldajatel fookusest välja jäänud. E! täidab selle tühimiku ja annab noortele võimaluse panna ennast proovile n-ö päris kunstimaailma reeglite järgi.
Seekordne triennaalinäitus Tallinna Kunstihoone auväärsete seinte vahel esitas noortele tõsise väljakutse – kuraatorinäituse konkursile, mille peateema oli “Lõhates majandust”, laekus ligi 400 tööd kümnest riigist üle maailma. Näitusele Tallinna Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse valisid kuraatorid Annely Köster (Sally Stuudio) ja Tamara Luuk (Tallinna Kunstihoone) välja 72 tööd Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Sloveeniast, Saksamaalt, Türgist, Brasiiliast ning Kanadast. Sõel oli tihe ja teoste näitusele valimisega noortel tõsine töö alles algas.
Kuidas vaatavad oma kogemusele tagasi ja mida sellest õppisisid neli näitusele jõudnud Eesti noort?
Eksperimenta. Foto Karel Koplimets, Tallinna Kunstihoone
Ajaplaneerimine
Selene Margaret Pruuden
Teadvustasin Eksperimenta! käigus päris palju asju, mis on olulised nii suuremate projektide kui ka igapäevaelu juures. Esiteks tooksin välja ajaplaneerimise, mille tähtsus jõudis mulle kohale vahetult enne teose ära saatmist. Õppisin seda tänu stressitasemele, mis töö teostamise käigus aina kasvas ja kasvas. Tänu ajaplaneerimise olulisuse teadvustamisele on mul käesolev õppeaasta koolis palju organiseeritum. Teiseks: õppisin, kuidas pidada ametlikku kirjavahetust ja suhtlust. Kolmandaks: õppisin, et tuleb arvestada ootamatustega, pead jääma rahulikuks ja suutma asjad organiseerida nii, et kõik toimiks.
Eksperimenta! puhul üllatas mind näituse ülesseadjate soojus ja abivalmidus. Kuna pidin suhtlema ka ettevõtjate ning organisatsioonidega, kes jäid üsna külmaks, siis oli südantsoojendav suhelda ehitustiimiga, kellega leidsime alati kiired ja kohesed lahendused. Koostöö sujus ja sain ka kiita oma selgete ning üksikasjalike kokkupanemisjuhendite eest. Lõpuks, kui Eksperimenta! avati, olin oma projekti õnnestumisest veel mitu tundi hiljem kõrgendatud meeleolus.
Kunsti poole pealt jätkan oma õpinguid Sally Stuudios, tulevase eriala valikus osas olen üsna veendunud, et see on seotud kunstiga – mulle sobib kunsti nurga alt elule lähenemine. Mina ja majandus oleme veel üsna kaugel üksteisest, kuid Eksperimenta! tõi kindlasti mind sellele hüppeliselt lähemale, avardas silmaringi ja majanduse mõistmist.
Koostöö ja sõbrad
Anett Aedla
Eksperimenta!-l osalemine oli minu jaoks väga suur asi. See oli esimene n-ö päris näitus, kus minu töid on eksponeeritud, ja ma arvan, et see on üks parimaid kohti, kust alustada. Kui sain teada, et minu töö valiti näitusele, oli see algul isegi veidike uskumatu, kuid kui selle mõttega juba harjusin, tegi see mind lihtsalt väga-väga rõõmsaks.
Minu tööks oli performance’i dokumentatsioon ja selle uuesti läbimängimine avamispäeval. Osalesin ka Jette Laane noorteerakonna TIP loomise projektis ning nägin, kui palju aega ja vaeva üks projekt võtab. Selles kaasalöömine tõestas mulle, kui raske on suure grupiga teost teha, sest ainuüksi ühise kokkusaamisaja leidmine on pea võimatu.
Ega enne avamispäeva ei jõudnudki päriselt kohale fakt, et minu nägu ripub nüüd pea kolm kuud Tallinna Kunstihoone seinal ja selle kõrval olevas televiisoris räägin ma täie tõsidusega poliitikast. Avapäeval kohale jõudes oli pulss päris kõrge ja olin alguses ka veidi ehmunud. Rahvast oli nii palju! Raske oli kõndida ja näitust vaadata. See oli esmalt küll veidi hirmutav, kuid tegi südame soojaks.
Eksperimenta! kogemus on olnud nii suurepärane, et kindlasti motiveerib see mind tulevikus kunstiga edasi tegelema ja näitustele pürgima. Ma loodan, et see on alles algus.
Iseseisvus
Maria Tõnisberg
Eelmisel sügisel valisin Sally Stuudio kunstikoolis Eksperimenta! kunsti ja majanduse kursuse, mille raames uurisime kogu aasta jooksul majanduse erinevaid tahke ning lõhkasime neid kunsti kaudu. Kursuse lõpuks pidime esitama oma töö projekti. Ei tahtnud
üksinda tööd teha, ei olnud väga mõtteid ka, seega otsustasime koos kunstikooli õpilase Kretega midagi teha. Tahtsime teha midagi peeglitega. Paarist peeglist seinal kasvas välja suur 24 tahust koosnev poolkaar, mis peegeldab vaatajat ja paneb teda mõtlema. Hõbepaberist meisterdatud maketist kehva pildiga idee kirjelduse alusel võeti meid suurele näitusele vastu. Üllatus oli suur.
Eksperimenta! projektis osalemisel õppisin, et ma ei ole ikka veel nii iseseisev. Me poleks ilma abistavate vanemate ja kunstiõpetajata kindlasti oma peegliinstallatsiooni teostamisega hakkama saanud. Avastasin, mis on kogu hoolikalt viimistletud
näituse taga – kuidas kunstnikud elavad nädal aega enne avamist näitusesaalis, et oma tööd üles panna ja kui kaua võtab suure näituse ülesseadmine aega. Oli uhke tunne minna Tallinna Kunstihoonesse tagauksest nagu täitsa ehtne kunstnik. Lõpptulemusega oleme rohkem kui rahul, installatsioon oli vapustavam, kui ette kujutasime.
Näitusel osalemine andis meile võimaluse kohtuda välismaiste noorte kunstnike ja ägedate kuraatoritega, saada palju kogemust telekaamerate ees ning intervjuude andmises. On uskumatu, et juba 15-aastastele antakse selline võimalus!
Eksperimenta! kursusel hakkasin esimest korda mõtlema majandusest kui omamoodi kunstist. See pole mind varem paelunud, kuid nüüd see tuli ja rabas mind jalust.
Tõusud ja mõõnad
Krete Roopõld
Osalemine Eksperimenta! triennaalil on minu jaoks väga eriline ja suur võimalus näha, mis toimub päris kunstimaailmas ning kõike seda ka ise kogeda.
Kui kuulsin Sally Stuudio Eksperimenta! valikkursusest, teadsin kohe, et pean sellest osa võtma. Kõik sealsed ajurünnakud, grupitööd ja alaprojektid olid arendavad ning viisid tööni, mille lõpuks Mariaga koos Eksperimenta!-le esitasime. Kui kuulsime uudist, et meie installatsioon valiti näitusele, oli see väga suur üllatus, sest teiste projekte nähes teadsime, et konkurents on väga tugev. Ka Eesti-Soome ühisprojekt, kus osalesin (Candies for Hugs and Handshakes), pääses näitusele ja performance tuli avamisel
kordamisele.
Kogu Eksperimenta!-l osalemise protsessi jooksul õppisin, kuidas väljendada oma mõtteid, arendada ideid. Nägin, kui palju tööd tuleb teha kunstinäituse korraldamiseks. Sain teada, kui raske on grupitööde tegemisel kõigi jaoks sobiva aja leidmine ja et aega on vaja planeerida. Just viimast oleks võinud paremini teha, sest paljud asjad jäid viimasele hetkele ning tekitasid rohkelt pinget.
Nüüd jälgin ma majandust ja ühiskonda hoopis teistmoodi. Huvitavamatesse teemadesse süvenen rohkem ning kujutan enda jaoks ette, kuidas seda probleemi kunstis väljendada. Tulevikus kavatsen kindlasti vähemalt osaliselt kunstiga tegelema jääda.
