Disainmõtlemine kui tulemustele orienteeritud mõtteviis

Foto Jonathan Simcoe. Allikas unsplash.com
Foto Jonathan Simcoe. Allikas unsplash.com

Vastab disaini promootor Piret Mägi. 

Piret Mägi on olnud neli aastat ERKI Moeshow peakorraldajaks ning juhendanud aastaid Tallinna Tööstusharduskeskuse rätsepaõpilastele moekollektsiooni loomist. Ta on olnud loominguliselt tegev mitmetes ühisprojektides, tegelenud stilistikaga nii filmide kui ka reklaamide juures, korraldanud ning osalenud näitustel. Lisaks olnud mitmete noorsooprogrammide, loengute ja kursuste läbiviijaks Eestis ja välismaal. Piret korraldab ka erinevaid disainiekskursioone ja on mitmes mõttes disaini promootor. Juba neljandat aastat sai Pireti eestvedamisel Tallinna Disainiöö Festivalil loodud ka rõivadisainile pühendatud vaatemäng.  Praegu on noorel naisel käsil magistritöö lõpetamine ning Eesti Kunstiakadeemia BA moestilistika suuna juhtimine. 

Mis on disainimõtlemine ning miks on oluline õpetada disainimõtlemist?

Disainmõtlemine on disainiprinitsiipe järgiv mõtteviis. See tähendab loovat ja loogilist mõtlemist, mis lahendab mõnd probleemi ning on orienteeritud tulemustele. Mõtteprotsessi ülesehitus jälgib seega küsimusele konkreetselt vastamist (või vastuse otsimist), tehes seda võimalikult praktiliselt ning lihtsalt – siinkohal pean silmas ressursi kasutamise mõttes just sellisel viisil, mis kulutab kõige vähem ükskõik, millist energiaressurssi ning kasutab seda ökonoomselt ning loogiliselt.

Muuseas, tasub tähelepanu pöörata ka küsimusele endale – kas vastust otsitakse vajalikule küsimusele?

Väga oluline on silmas pidada loovust. On äärmiselt palju väga häid ning toimivaid lahendusi. Need kujunevad kokkuvõttes kultuuriks ja pärandiks.

Ja hästi toimivat süsteemi ning lahendust lammutada ei tasu. Pole vaja. Ent ajaga kaasas käivad uued olukorrad vajavad sageli uuendusi.

Ja need lahendused vajavad ilmselt sääraseid uuendusi, mida veel olemas ei ole. Uuendus tekib loovast mõtlemisest – mõtlemisest, mis suudab leida lahenduse sealt, kus selle jaoks ei pruugi senises süsteemis veel kohta olla, puuduvad vahendid või pole olemas nimetustki.

Sealjuures tuleb seni toiminud süsteemis teha järgmised sammud, millega inimesed ei pruugi kõik tuttavad olla, ja see hirmutab. Seepärast ongi olemas disainer, kes lahendab sellised teemad juba eos.

Arvan, et kaasaegne õppesüsteem on väga asjalik ning tegeleb ka disainmõtlemisele suunatud teemadega jõudumööda. Teadmiste kõrval tuleks süstemaatilisemalt õpetada ka analüüsimist ning seda oskust pidevalt arendada, et võrrandi puudumisel osataks vahendeid käsitleses need võrrandid siis tuletada või hoopis teiste valemite kaudu parima lahenduseni jõuda.  Analüüs ja tuletamine, ratsionaalne tulemuslahendus – see ongi disainmõtlemine.

Kuidas on disaini osakaal ettevõtluses viimasel aastakümnendil suurenenud?

Sellele küsimusele vastata on päris keeruline, sest puuduvad mõõdikud ja näitajad, mille põhjal seda teemat konkreetselt käsitleda. Seda, et disaini rakendatakse vähe, on räägitud juba selle termini tekkimise algusest saati. Küll aga võiks küsimuse püstitada üldisemalt: Mis on disain? või Miks on vaja disaini? See on teema, mis tundub üldsuse jaoks veel üsna hämar maa olevat.

Sõna disain defineerimisel võtan aluseks Heikki Zoova kokkuvõtte, millest tuletatuna võiks öelda:

„Disain on miski, mis lahendab ülesande, mis on tehtud uudsel moel ja mis on kasutajale arusaadav ning käepärane – seda saab taastoota ning näeb esteetilises plaanis hea välja.“

Sellist käsitlust olen aja jooksul järjest täiendanud, kohandanud ning kasutanud, näiteks ka siis, kui rätsepa-õpilastele moekollektsiooni loomist juhendasin.

Kokkuvõtvalt:

Disain tähendab konkreetse ülesande igas mõttes kõige paremat toimivat lahendust.

Loe ka, mida ettevõtlusega alustades silmas pidada.

Siit edasi, miks on disaini üldse vaja? Tegelikult vajame me vaid parimaid lahendusi, ükskõik siis, millist teemat siinkohal silmas pidada. Parimad lahendused on efektiivsed, edasiviivad, ökonoomsust taotlevad, kompaktsed ja kõigile osapooltele arusaadavad. Toon näite rõivaste kohta. Rõivaste ülesandeks on katta keha, hoida vajalikku sobivat temperatuuri jne. Rõivas peab seega olema piisavalt elastne ning konstrueeritud viisil, et selle kasutaja saaks mugavalt liikuda. Sealjuures ei tohi riietusese koost laguneda, vaid peab olema vastupidav erinevates tingimustes. Toon näiteid ka rõivaste kasutatavuse kohapealt: suvel me palavaga külmkappi selga panna ei saa. Ka näiteks tuukrid ei saaks oma ametis midagi ära teha, kandes vaid siidist pluusit. Seega peab riietusese igale olukorrale vastavalt olema efektiivselt, kompaktselt ning käepäraselt kasutatav.

Ka rõivaste esteetiline plaan on oluline. On teatavad trendid ning stiilid, mis erinevates kultuuriruumides on heaks kiidedetud ning soovituslikud. Riietus peab olema seega ka ilus, inimest kaunistama ning olema olukorrale kohane. Näiteks, päästevestid ja päästerõivastus on teatud värvi. Samas ei saaks aga sõjaväelased neid erksaid riideid oma töö iseloomust tulenevalt kanda. Poemüüja esindusrõivas on sageli ettevõtte poolt määratud ning õhtul külla minnes vahetatakse töörõivad siiski isiklike ja isikupärasemate vastu.

Mis on olulisemad kokkupuutepunktid disaini ja ettevõtluse vahel?

Disain ongi ettevõtlus ja see on väga mitmekülgne elukutse.

Disain jaguneb eriilmelisteks tegevusaladeks ning sisaldab mitmeplaanilist koostööd majanduse, tööstuse ja keskkonna vahel.

Disaineri amet võimaldab olla spetsialisti, nõuandva-analüütiku ja praktiku rollis, kuid ka spetsiifiliste ja teaduslike tegevuste suuna esindaja, suuremas kollektiivis loomise ja tootmisega seotud tegevuste ning ka täiesti juhtivas rollis. Kindlasti tuleb arvestada, et disainimine ja disain valdkonnana vajab mitut inimest. Et disaineri oskused ja teadmised ulatuvad mitmesse sfääri, siis ei tasu teda kõikide tegevuste vahel ära jaotada, vaid valida igasse ametisse kõige parem inimene. Koostöös tekivad suured asjad. Koostöös jõuavad inimesed rohkem. Koos töötades säästetakse individuaalses plaanis kõigi energiat ning ressursse.

Ühtlasi on võimalik disainerina hakata eraettevõtjaks teenusepakkujana, tootjana, loojana ja suurtes firmades ka konkreetsele ametikohale asuda. Ütleksin, et see on valdkond, kus on võimalik ise ametikoht ja omad reeglid luua.

Koolivaheajal saab Tallinnas osa disaini ja ettevõtlikkusega seotud üritustest

Vaata programmi: www.noortenadal.ee.

Tallinna noortenädala peakorraldaja on Tallinna spordi- ja noorsooamet.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga