Avatult kandideerimisest

Foto: Pixabay.com
Foto: Pixabay.com

Kevade saabumisega muutub aktuaalseks kandideerimise teema – lõpuklasside noored valmistuvad koolide sisseastumiskatseteks. Lisaks sellele toimub aastaringselt praktika- ja töökohtadele kandideerimine. Karjäärinõustajatena on meie ülesandeks toetada noori teadlike valikute tegemisel, seega nõustame neid muu hulgas ka kandideerimisega seotud küsimustes.


VALMISTA END ETTE

Iga edukas kandideerimine saab alguse põhjalikust ettevalmistusest – oma soovide ja võimaluste kaardistamisest, info kogumisest ja selle analüüsimisest. Seejärel saab toimuda otsustamine ja teadlikum tegutsemine. Kuigi igas otsustamisprotsessis on pearoll otsustajal endal, saavad teda selles toetada lisaks lapsevanematele ja teistele usaldusväärsetele isikutele ka karjäärispetsialistid.

KARJÄÄRI VALIK – MILLEST ALUSTADA?

Oma igapäevases töös karjäärinõustaja olen täheldanud, et noored on kooli või tööle kandideerimisel üha enam juba eelnevalt osa kodutööst ära teinud ja kogunud infot oma võimaluste kohta. Meie poole pöördutakse sageli pigem kinnituse saamiseks oma valiku(te) õigsuses enne lõpliku otsuse tegemist. Samas on ka neid, kes alles otsivad enda jaoks sobivaid võimalusi ja vajavad rohkem infot (sealhulgas iseenda kohta) ning julgustamist. Koostöös karjäärispetsialistiga on noortel võimalik suurendada teadlikkust endast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada järgmisi samme.

Kui noor saab tegeleda enda jaoks sobiva tegevusega, püüelda suurema eesmärgi poole ning tunda ennast olulise ja võrdväärsena terviklikus protsessis, siis toob see igasse keskkonda julgema lähenemise, värsked ideed ning töökuse.

Karjäär ei saa alguse ega piirdu üksnes tööturule sisenemisega, vaid hõlmab suuremat tervikut. Tihti pelgavad noored kandideerida oma esimesele töökohale eelneva (töö)kogemuse puudumise tõttu. Samas on neile loodud üha enam võimalusi ennast proovile panna –  noored saavad osaleda projektides, teha vabatahtlikku tööd, kandideerida suvetööle, kuuluda (noorte)organisatsioonidesse ja tegeleda huvitegevusega. See ongi enda karjääritee rajamine.

KANDIDEERIMISPROTSESSI VÕIB JAGADA KOLMEKS ETAPIKS:

  1. Ettevalmistus – info kogumine iseenda ja oma võimaluste kohta ning selle analüüsimine. Oluline on enda kogemuste, kordaminekute, tugevuste ja võimaluste kaardistamine. 
    See aitab kaasa eneseteadlikkuse ja –kindluse kasvamisele (enese väärtustamine, tahe areneda ja õppida) ning on suureks abiks kandideerimisel.
  1. Dokumentide koostamine ja esitamine.
  2. Vestlus, mis annab koolile/tööandjale selgema pildi noorest, tema motivatsioonist ja potentsiaalist.

Loomulikult võivad esimesed kandideerimiskogemused tunduda hirmutavad, kuid piisavalt põhjalik ettevalmistus loob suurema kindlustunde pingesituatsioonis toimetulekuks. Iga kogemus õpetab ja muudab tasapisi enesekindlamaks.

 

Pilt 8.1

Allpool on välja toodud mõned tähelepanekud karjäärinõustajate tööpraktikast ja kogemustest, mis on noorele abiks kandideerimistel.
  • Selleks, et olla edukam ja tõsiseltvõetavam, ei tohiks ühtegi kandideerimist võtta kergekäeliselt – eeltöö on elementaarne. Vii ennast kurssi huvipakkuva kooli/asutusega – visioon, tingimused, arengusuunad. Mõtle läbi, miks Sa sinna kandideerid, millised on Sinu tugevad küljed ja eesmärgid. Hea on vestlusi eelnevalt läbi mängida.
  • Oma tugevuste teadvustamine ja järjepidev arendamine. Milliseid tegevusi Sa tõeliselt naudid? Märka neid asju, mis pakuvad Sulle eduelamust. Ole avatud ka konstruktiivsele tagasisidele oma tegemiste kohta, sealhulgas selles osas, mida peaksid endas veel arendama.
  • Vestlusele kutsumine ei tähenda, et Sa oled oma töö ära teinud – tule kokkulepitud ajal kohale, ole viisakas ja avatud suhtumisega. Vestlusele pääsemine on esimene märk sellest, et Sinu vastu on tekkinud huvi ja see on hea algus võimalikuks koostööks.
  • Oluline on nii rääkimis- kui ka kuulamisoskus, julgus ennast proovile panna, huvi ülesnäitamine ja tahe õppida. Väärtused ja hoiakud on sama tähtsad kui tehnilised teadmised ja oskused ning kogemused.
  • Elukestev õpe on vajalik ja loomulik. Omandatud kooliharidusest võib ühel hetkel väheseks jääda, kuna (töö)maailma väljakutsetega edukalt hakkama saamiseks tuleb pidevalt areneda, ennast täiendada ja kohaneda uute olukordadega. See nõuab iseseisvust, otsustamisjulgust, enese motiveerimis- ja koostööoskust.
  • Oma elulookirjeldust (ja motivatsioonikirja) tuleks kohendada iga kandideerimise jaoks, see tähendab, et tuleb seada rõhuasetus sellele, mis annab konkursil eelise. CVsse saab kirja panna ka praktika, vabatahtliku tegevuse, suvetöö, maleva, huvialade kogemused.
  • Julge ennast näidata ja kiita ning vajadusel ka abi küsida.
KUIDAS NOORI TOETADA?

Kandideerimisprotsessis on alati kaks osapoolt, seega peaksid ka noortega tegelevad inimesed ja organisatsioonid liikuma mõistmise suunas, et suhtumine töösse on ajaga muutunud vähem mõeldakse sellele, mida mina saan pakkuda, aina rohkem aga sellele, mida mulle pakutakse. Olulisteks kriteeriumiteks on kujunenud sotsiaalne suhtlus, paindlikkus, kasutegur ühiskonnale ja võimalus ennast harida ning uusi kogemusi omandada. Väärtushinnangute teisenemisest tingituna on loomulik, et noored inimesed ei pühendu täielikult üksnes ühele asutusele ega valdkonnale, vaid on avatud erinevatele võimalustele. Üha rohkem püüeldakse kiirete tulemuste ja edu saavutamisele, olles tõrksamad pikemaajalise pingutuse suhtes. Töö ei ole enam vahend, millega elule mõte anda, vaid vahend elu nautimiseks. Noored tahavad teha seda tööd, mis neile tõesti meeldib.

Teadlikumad organisatsioonid annavad noortele piisavalt vabadust ja otsustamisruumi, samas neid suunates ja selgelt oma ootusi väljendades. Selline lähenemine võiks olla tavapärane juba põhikoolis. Motivatsiooni tõstmiseks ja hoidmiseks on noortel vaja reaalselt kogeda, et nende tegevus on oluline ning neid väärtustatakse siiralt. Vastupidisel korral on loogiline, et klassiruumid ja töökeskkond on täis asendustegevusi otsivaid noori inimesi, kes tegutsevad heal juhul ainult kohusetundest ja välisest vajadusest. Vahel on sellisel juhul kergem lahkuda. Lõpuks ongi küsimus selles, kas nähakse mõlemapoolset potentsiaali ja võimalusi ühiselt tegutseda. Tahe ja julgus proovida, piisav ettevalmistus ning eneseteadlikkus on märksõnad, mille poole võiksime kõik järjekindlalt püüelda.

Märts on Rajaleidja karjäärikuu, mille raames julgustame noori pöörduma karjäärispetsialisti poole. Rajaleidjal on üle-eestiline keskuste võrgustik. Tasuta karjääriteenuseid pakutakse kuni 26-aastastele noortele.

Rohkem infot leiab meie kodulehelt:
www.rajaleidja.ee

Innove_rajaleidja_logo

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga