Aga mina olen noorsootöötaja!

Allikas: pexels
Allikas: pexels

Kevade lähenedes kogunesid Eesti Noorsootöötajate Kogu aktiivsed liikmed arutelupäevale, et leida ühine vastus küsimusele “Kes on Eesti noorsootöötaja täna?”.

Suminat oli palju – ei olegi nii lihtne lühidalt ja tabavalt tuua ühise nimetaja alla seda kõike, mida noorsootöötaja teeb. Arvestada tuleb asjaoluga, et noorte sihtgrupp on vanuseliselt lai (7–26) ja loomulikult ei ole kõigi noorte vajadused või huvid sarnased.

Kus noorsootööd tehakse?

Arvestada tuleb sedagi, et noorsootööd tehakse praegu väga erinevates keskkondades: kõige tuntumad on muidugi noortekeskused, huvikoolid, malevad ja laagrid, kuid samavõrd oluline ning atraktiivne on noorsootöö muuseumis, teatris, koolis tunnivälisel ajal, suvel rannas või hoopis pargis.

Kes on noorsootöötaja?

Unustada ei saa tõsiasja, et noorsootöö on Eesti Vabariigis võrdlemisi uus eriala, näiteks õpetaja erialaga võrreldes. Metsikute 1990ndate lõpust, mil noorsootööd, aga eriti just noortekeskusi, nähti Eestis pigem “riskinoored tänavalt turvalisse tuppa” teemana, oleme mitme aastakümnega suured sammud edasi astunud.

Eestis on muu hulgas juba 25 aastat noorsootöötajaid koolitatud. Päris kindlasti ei ole praegu enam sobilik rääkida noorsootööst kui kohast, kus noored saavad lihtsalt turvaliselt olla, ja noorsootöötajast kui kellestki, kes käib selle koha uksi avamas. Kindlasti ei ole sobilik rääkida ka kooli huvijuhist kui kellestki, kes aitab kooli juhtkonnal tähtpäevi või üritusi korraldada. Kahjuks tuleb siiski veel vahel, kuigi järjest harvem, sellise sisuga töökuulutusi ja taoliste eelarvamustega tööandjaid kohalikes omavalitsustes ette. Seades madalaid ootusi oma valla või linna noorsootöötajatele, jäävad kaotajateks esmajärjekorras just noored.

Noorsootööl on selged sihid ja väljundid

Oleme praeguseks jõudnud noorsootöös siiski selleni, et oodata võib mitmekülgset ja läbimõeldud tööd noortega, millel on selged sihid ja väljundid. Oluline on näha ja mõista neid sihte ja väljundeid nii iga noore, noortegrupi kui ka loomulikult kogukonna tasandil.

Mis teeb noorsootöötaja töö ja rolli unikaalseks või eriliseks? Noorsootöötaja (ükskõik, millises keskkonnas ta tegutseb) loob noortega alati usaldusliku suhte, mis ei põhine võimul ega kohustusel. Noor tuleb noorsootöösse vabatahtlikult ja kui teda ei huvita või ta sellest midagi enda jaoks ei saa, siis ta lihtsalt lahkub. Seega peab noorsootöötaja teadma noorte huvisid ning vajadusi siin ja praegu.

Usalduslik suhe, vabatahtlikkus ja võrdse partnerluse põhimõte – põhimõte, kus noorsootöötaja näeb noort tegevuste kavandamisel ja elluviimisel oma partnerina, kelle arvamus loeb − on selgelt väga olulised. See paistab olevat just see, millest noored Eestimaa noorte manifestis (2017) hariduselu kohta arvamust avaldades kriitiliselt kirjutasid:

Õpikeskkonnas on välja kujunenud oluline konflikt, kus õpetajate ja meie, õpilaste, vahelises suhtluses on liiga palju usaldamatust, ebavõrdsust ja üksteise vääritimõistmist. Silmatorkav on õpetajate ja õpilaste vaheline barjäär, mis rikub usaldussuhte kahe liini vahel. Tahame süsteemi, kus kõik õpilased julgevad avaldada arvamust ning koostöö õpetaja ja õpilase vahel sujub. Samas säilib võrdsus, väärikus ja austus  põlema osapoole vahel. Arvame, et probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks on tarvis õpetajate kui ka õpilaste arusaama üksteisest kui koostööpartneritest. Kahe erineva osapoole vahel on sümbioos, kus toimib usaldus, austav mõistmine ning ühise eesmärgi poole pürgimine.

Ei saa jätta mainimata, et head näited, mida noored manifestis esile tõstsid, olid valdavalt pärit just noorsootööst: Valgamaa noortekeskus TANKLA, kogukonnapraktika, vabatahtlik töö, mitmesugused projektid, huvialaringid jm.

Kõige alus on usalduslik suhe noorega

Palju on räägitud ja eks on ka uuritud, et ühe usaldusväärse täiskasvanu olemasolu noore, eriti riskiohus või haavatava noore elus võib n-ö päästa tema maailma kokku kukkumast. Seepärast – olgu selleks mobiilne noorsootöö või mõni spetsiaalne programm, nagu Tallinnas on töös programm “Jalatalla” – täidab noorsootöötaja sageli seda olulise usaldusväärse täiskasvanu rolli, milles teised on ilmselt juba suuremal või vähemal määral ebaõnnestunud.

Vaatamata sellele ja nagu ka eespool öeldud, ei tegele noorsootöötaja noorte “tänavalt ära toomisega”. Sõltumata sellest, milliste noorte või noortegruppidega noorsootöötaja kokku puutub, on tema suurem roll olla “korgitser” ning noorte hääle võimendaja.

Korgitseri kujundist saame siinkohal ilmselt kõik üsna ühtemoodi aru – kaevuda sügavale ja aidata kaasa avanemisele. Noorsootöötaja roll on seega:

  • aidata kaasa noore inimese huvide ja annete ülesleidmisele ning arenemisele;
  • toetada isetegemist, aga ka eksimist turvalises keskkonnas;
  • motiveerida noori proovima, esinema, algatama, jätkama jne;
  • juhendada koostööd, aidata kogukondlikes tegemistes kaasa lüüa ja arvamust avaldada, pakkuda välja oma lahendusi.

Siin tuleb mängu ka noorte hääle võimendamine ja nende otsustusprotsessides osalemisele kaasaaitamine. Suuresti taas see, millest noored oma manifestis kirjutasid ja mida ootavad:

Leiame, et ühiskondlik aktiivsus on Eestis noorte seas madal. Usume, et selle peamisteks põhjusteks on vähesed teadmised erinevatest ühiskonda panustamise võimalustest ning motivatsioonipuudus. Ühiskondliku aktiivsusega areneb aga õpilase kohusetunne, kogemuste pagas ja tekib eelis tööturul. See annab noorele indu kodanikuühiskonnas edaspidi kaasa lüüa.

Seega, noorsootöötaja töö algab usaldusliku ja mõistva suhte loomisest, mis põhineb võrdväärsel partnerlusel ja noore austamisel – ilmselgelt midagi, mida Eesti noored ka täiskasvanutelt soovivad ja väärivad. Seal, kus mitmetel teistel olulistel täiskasvanutel on ees formaalsed raamid – olgu selleks õpetajatel õppekava, treeneritel oodatavad spordisaavutused vms –, on noorsootöötaja vaba koostöös noortega kavandama ja ellu viima tegevusi, mis noortele huvi pakuvad ning neid arengus ja eluteel toetavad.

Milline siis on noorsootöötaja panus?

Noorsootöötaja n-ö tööriistakohver on pungil täis õppimist ja arengut toetavaid meetodeid. Ta kasutab neid meetodeid erinevates mitteformaalsetes õpikeskkondades, nagu alguseski öeldud sai: muusemis, teatris, kinos, pargis, kaubanduskeskuses jm. Töös noortega või noortegruppidega otsib noorsootöötaja koostöökohti ja väljundeid kogukonnaelus, toetab noorte kaasarääkimist ja otsustes osalemist.

Noorsootöötajal on heaks tööks vaja nii noore arengu tundmist, kaasamisoskusi, mitteformaalse õppe läbiviimise oskusi, initsiatiivikust kui ka julgust. Lisaks peab noorsootöötaja pidevalt end arendama, kuna noorte soovid midagi uut õppida, ellu viia, teada saada, eeldavad, et ka noorsootöötaja end pidevalt oluliste teemadega kriitiliselt kursis hoiaks. Noorsootöötaja panus noorte õppimisse ja elus edasi jõudmisesse on suurem, kui me üldiselt räägime või arvame.

Mis peamine – noorsootöötaja tegutseb just nendel põhimõtetel ja viisidel, mida noored täiskasvanutelt pikisilmi ootavadki (loe Eestimaa noorte manifest kindlasti hoolega läbi).

[separator type=”thin”

1-sinine_eesti_noorsootootajate_kogu_logo_l2bipaistev

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga