Mis on teie edu võti ning mis motiveerib seda konkurssi edasi korraldama?
Edu võti on olnud needsamad noored andekad muusikud ja bändid, kes otsivad ja vajavad väljundit oma loomingu tutvustamiseks. Konkursi pikaajalise traditsiooni tekkimisele on suuresti kaasa aidanud koostööpartnerid, sealhulgas just meediaettevõtted, nagu näiteks Raadio 2, Rada7, Postimees jt, kes usuvad noortesse muusikutesse ja on olnud rõõmuga nõus nende tegemisi kajastama.
Noortebändi korraldusmeeskonda motiveerib eelkõige aga soov näha bändide arenguteed. On innustav vaadata, kuidas noored igas voorus aina paremaks ja professionaalsemaks muutuvad. Ja kui see areng jätkub ka pärast konkurssi, on tulemus eriti rõõmustav. Eks see olegi peamine, mis motiveerib nende noorte nimel edasi tegutsema. Konkursil osalenud bändidega püsib meil alati eriline side – võib lausa öelda, et nad on meie jaoks kui oma lapsed.
Kuidas Noortebändi konkurss alguse sai?
Selle küsimuse peaks esitama tegelikult Paavo Pauklinile, kes 15 aastat tagasi esimese bändide võistluse korraldas. Kusjuures, Noortebändi konkursi võitis esmakordselt ansambel Mild, kuhu tollal kuulus Eestis hetkel üks tunnustatumaid muusikamänedžere Toomas Olljum.
Mina liitusin Noortebändi meeskonnaga oluliselt hiljem, korraldan seda alles teist aastat ning minu ja Paavo Pauklini vahele on jäänud veel päris mitu korraldajat. Usun, et tegijate vahetusega saab konkurss teatud mõttes alati uue alguse – see väljendub värsketes ideedes ja uues sünergias, mis aitab säilitada ka värskuse ja järjepidevuse.
Kui lai teie konkursi muusikaline ampluaa on?
Võib öelda, et erinevaid muusikastiile on konkursil esindatud seinast seina – alates instrumentaalist kuni jõulise metal-muusikani välja.
Me ei sea bändidele mingeid stiililisi ega loomingulisi piirangud ja ka žürii vaatab enda maitse-eelistusest oluliselt kaugemale, hinnates eelkõige bände žanrite kontekstis. Üldiselt peegeldub noortemuusikas kõik see, mis on populaarne peavoolus. Kümmekond aasta tagasi domineeris raskem muusika, mõne aja pärast tuli esile rohkem indie ning eelmisel konkursil oli
ootamatult palju esindatud folkmuusikat viljelevaid kollektiive.
Kuidas noortemuusika selle 15 aastaga muutunud on?
Tegelikult püsivad noortemuusikas samad arengud ja suunad, mis muusikamaailmas laiemaltki. See aga ei välista, et peavoolust väljajäävaid stiile ei oleks. Kõik žanrid on tegelikult esindatud, aga neid kombineeritakse omavahel erineval moel aina rohkem.
15 aastaga on muusikategemise keskkond ja võimalused oluliselt muutunud. On näha, et muusika liigub enam elektroonilisemaks ning kui vaadata näiteks tänavu augustis toimunud Weekend Festival Balticsi külastatavust ja edu, siis võib arvata, et elektrooniline tantsumuusika saab ka Eestis aina rohkem hoogu juurde.
Kui kerge on praeguses Eestis ühel noortekollektiivil muusikat teha ja professionaalse muusikukarjääriga alustada?
Arvan, et võimalused bändi teha on päris head. Kohati võib olla piirkonniti probleemiks prooviruumide puudus, aga olukord liigub ka selles osas pidevalt aina paremuse poole – seda just
tänu noortekeskustele, kes pakuvad noortele huvitegevusena prooviruume ja tehnikat. Samuti on väiksemateski linnades ja alevikes tasemel muusikakoolid, mis võimaldavad noortel alustada
professionaalse muusikukarjääriga.
Edu saavutamine Eestis on tegelikult üpriski lihtne – kui teha muusikat pühendunult ja ausalt, siis publik märkab seda ja hakkab bändiga kaasa mõtlema. Eks see ole nii igal alal. Artistil peab muidugi lisaks olema see «miski», mis publikut ja tähelepanu haarab. Kõik ansamblid on alati erinevad ja omanäolisus ongi see, mis tegelikult kõnetab.
Millise muusiku või bändi, kes Noortebändi konkursilt oma teekonda alustanud on, eduloo üle teil endil kõige parem meel on?
Võin nimetada väga palju bände, kelle üle on mul siiralt hea meel, näiteks Frankie Animal, Ziggy Wild, Innersound, The Boondocks, Slippery Slope jne. Aga tooksin välja ühe bändi, kes erineb nimetatud kollektiividest väga olulise asja poolest – nimelt seetõttu, et nende muusika on täiesti sõnadeta. See on ansambel The Werg. Vaatamata sellele on nende looming aga vägagi kõnekas. Tegemist on instrumentaalbändiga, kes suudab olla suurel laval arvuka publiku ees ning panna kogu auditooriumi andunult kuulama. See ongi see «miski»!
Kuidas sa hindad Noortebändi konkursi panust ja olulisust noorte muusikute jaoks?
Meie kogemus näitab, et konkursil osalenud bändide seast kasvab välja aina rohkem professionaalseid muusikuid. Noorele kollektiivile annab see võimaluse jõuda suure auditooriumini nii Eestis kui ka tegelikult välismaal. Väga oluline on saada oma loomingule tagasisidet ning professionaalide nõu on just see, mis annab jätkamiseks motivatsiooni ja tuge.
